EL ootab liitujatelt ujuvat valuutakurssi

Euroametniku seisukoht tähendaks Eesti jaoks loobumist senisest valuutakomitee süsteemist ja krooni kursi vabakslaskmist, mis omakorda võib viia krooni kursi alanemiseni.

«Kandidaatriigid vajavad eelolevatel aastatel paindlikumat vahetuskurssi, et nende valuutal oleks nõutavate reformide käigus võimalik omandada õige kurss,» ütles Euroopa Komisjoni volinik Pedro Solbes neljapäeval Berliinis peetud kõnes.

Maailmapanga analüütik, endine Eesti peaministri majandusnõunik Ardo Hansson ütles, et kui selguks, et Euroliit nõuab krooni ujuvkursile minekut, annaks see vähemalt lühiajaliselt Eesti kohta negatiivse signaali. «Eesti krooni stabiilsus on olnud meie usaldusväärsuse nurgakivi. Kui see muutuks küsitavaks, hinnataks siinset riski muidugi kõrgemalt,» tunnistas Hansson.

Pikemas perspektiivis ei pruugi Eesti raha kursi vabakslaskmine Hanssoni sõnul tähendada krooni langust. «Kui sellist jutumärkides õiget kurssi otsitakse, ei pruugi ta tegelikkuses kujuneda praegusest madalamaks, vaid võib ka tõusta,» selgitas ta.

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik tunnistas, et Euroliidus toimuvad arutlused kandidaatriikide võimaliku loobumise üle valuutakomitee süsteemist pole rahandusministeeriumile uudiseks.

«Seda on varasematel kohtumistel öeldud, kuid ei ole mina kuulnud, et seda konkreetselt Eesti kohta öeldaks,» rääkis ta. «On võimalik, et see küsimus konkreetselt meie puhul jutuks ei tule, sest me suudame esitada piisavalt tugevaid argumente, mis tõestavad valuutakomitee püsimise vajalikkust.»

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann kinnitas, et Eesti enne Euroopa rahaliiduga liitumist oma raha ujuvkursile laskma ei pea. «Selleni oleme jõudnud selgitustööga, mis on kestnud üle aasta,» ütles ta.

Kuusmann selgitas, et kui Eestis võetakse valuutakomiteed loomulikuna, siis mujal Euroopas on selle mõistmine raskem. «Seal on tulnud pikalt ja põhjalikult selgitada, miks ta on riigile hea, miks ta töötab ja miks teda tuleb säilitada.»

«Nüüd on seda aktsepteeritud ka Euroopa Komisjonis ja Euroopa Keskpangas,» ütles Kuusmann.

«Täna võime öelda, et oleme saavutanud Euroopas mõistmise, et valuutakomitee sobib ka rahaliiduga ühinemiseks,» ütles ka keskpanga president Vahur Kraft neljapäeval Eesti Panga seminaril esinedes.

ELi kandidaatidest on valuutakomitee süsteem veel Leedus ja Bulgaarias.