Keskkonnakaitse vajab miljardeid

Keskkonnaminister Heiki Kranich tõdes, et ehkki investeeringuvajadused on suured, hinnanguliselt umbes 60 miljardit krooni, saab neid natuke pikemale perioodile ajatada tänu ELilt taotletud üleminekuperioodidele. «Keskkonnaprojektid on väga investeeringutemahukad ja loodetavasti pööratakse neile järgmistel aastatel rohkem tähelepanu.»

Keskkonnaspetsialistid nõuavad, et lubaduste täitmiseks peab keskkonna kuulutama rahastamisel esmatähtsaks, sest juba sel aastal jääb vajaminevatest investeeringutest puudu kaks miljardit krooni. Tänavu on riik kuulutanud esmatähtsaks kaitsekulutused.

Valdur Lahtvee Euroopa keskkonnaalaste rahadega tegelevast üksusest APSU ütles, et veebruaris peaks esitatama ELi abiprogrammile ISPA esimesed rahataotlusprojektid.

Esmajärjekorras esitamisele minevad projektid on Tartu, Viljandi ja Kohtla-Järve tunnelkollektorid ning Tallinna, Tartu ja Pärnu jäätmehoidlad.

Eesti Veevärgi investeeringute direktor Jüri Ligi ütles, et reovee osas on valmimas Narva ning Tartu projekt ning sel aastal jõutakse tõenäoliselt esitada ka Kohtla-Järve projekt. Ta lisas, et see on esimene kord ISPA programmist raha saada ja tõenäoliselt Eesti-sisest konkurentsi rahale veel ei ole, kuid edaspidi see kindlasti tuleb.

«Kuna ühe projekti eest pakub ISPA ligi 80 miljonit krooni ja avaliku sektori osakaal peab olema 25 protsenti, ei saa me ainult Alutaguse reoveega tegeleda, vaid peame viis Alutagust kokku projektiks kirjutama,» tõdes Ligi.

Valdur Lahtvee APSUst kinnitas, et seni on Eesti firmad projektidel osalemisel väga edukad olnud, kuid ka projektide hinnad on olnud vaid 2--3 miljonit eurot ehk kuni poolsada miljonit krooni.

Euroopa Liit käib praegu kohut Iirimaaga ja Prantsusmaaga, sest nende riikide keskkonnakaitse ei vasta ELi direktiividest tulenevatele keskkonnanõuetele.