Laenud 1999. aastal

Kommertspangad on rääkinud intressimäärade langusest Eesti üleminekul eurole; laenude Saksa marga ja euroga sidumise praktika seda väidet aga ei kinnita.

Kroonilaenude intress on Eesti Panga andmetel märkimisväärselt langenud: eelmise aasta jaanuari 15,1 protsendilt detsembri 8,6 protsendile. Väga hõisata pole siiski põhjust, sest kroonilaenudel on koondportfellis väike osakaal, keskeltläbi veerand: jaanuaris 23,3%, detsembris 23,9%.

Laenude põhimass on seotud Saksa margaga, mis muudab laenud sisult ja vormilt valuutalaenudeks. Saksa margal tuginevate laenude intress on langenud sama ajaga 12,6 protsendilt 9,0 protsendile. See pole sugugi halb näitaja -- iga areng, mis viib laenuintresside langusele, on ettevõtlusaktiivsuse seisukohalt hea.

Samas pole Saksa marga põhjaliste laenude intress eriti korrelatsioonis Saksa marga Liboriga (pankadevahelise rahaturu intressimääraga, arvuliselt võrdne Euriboriga). DEMi-põhjalisi laene oli eelmise aasta jaanuaris 68,6%, detsembris 58,4%.

Euroga seotud laenude maht on kasvanud nullist 8,6 protsendini. On ilmne, et uued laenud seotakse Saksa marga asemel euroga ja kaovad teised eurotsooni valuutade laenud, nagu nt Soome mark. Euroga seotud laenude minimaalne intressimäär võiks olla 6 kuu Euribor (ca 3,5%), tegelik pankade poolt nõutav intressimäär, keskmiselt 7,1%, on kaks korda kõrgem.

Kokkuvõttes on valuutalaene ca 75% laenude põhimassist, viimase veerandi ümbervormistamine eurolaenudeks ei annaks loodetud efekti kuidagi välja.

Kommertspankade enesekaitsevõte, laenude sidumine kõva valuutaga, on kaasa toonud avatud välisvaluutapositsiooni 7,4 mld krooni. Olgugi mõeldud kaitsemehhanismina, on asja teine tahk usaldamatus krooni vastu. Eurole üleminekul avatud valuutapositsioon tõenäoliselt väheneks, kuigi ei kaoks. Ikka leiduks umbusklikke, kes on veendunud vaid dollari kõikvõimsuses, ja spekulante, kes panustavad euro ja dollari duellile.

Kommertspangad on rääkinud intressimäärade langusest Eesti üleminekul eurole; laenude Saksa marga ja euroga sidumise praktika seda väidet aga ei kinnita.

Kroonilaenude intress on Eesti Panga andmetel märkimisväärselt langenud: eelmise aasta jaanuari 15,1 protsendilt detsembri 8,6 protsendile. Väga hõisata pole siiski põhjust, sest kroonilaenudel on koondportfellis väike osakaal, keskeltläbi veerand: jaanuaris 23,3%, detsembris 23,9%.

Laenude põhimass on seotud Saksa margaga, mis muudab laenud sisult ja vormilt valuutalaenudeks. Saksa margal tuginevate laenude intress on langenud sama ajaga 12,6 protsendilt 9,0 protsendile. See pole sugugi halb näitaja -- iga areng, mis viib laenuintresside langusele, on ettevõtlusaktiivsuse seisukohalt hea.

Samas pole Saksa marga põhjaliste laenude intress eriti korrelatsioonis Saksa marga Liboriga (pankadevahelise rahaturu intressimääraga, arvuliselt võrdne Euriboriga). DEMi-põhjalisi laene oli eelmise aasta jaanuaris 68,6%, detsembris 58,4%.

Euroga seotud laenude maht on kasvanud nullist 8,6 protsendini. On ilmne, et uued laenud seotakse Saksa marga asemel euroga ja kaovad teised eurotsooni valuutade laenud, nagu nt Soome mark. Euroga seotud laenude minimaalne intressimäär võiks olla 6 kuu Euribor (ca 3,5%), tegelik pankade poolt nõutav intressimäär, keskmiselt 7,1%, on kaks korda kõrgem.

Kokkuvõttes on valuutalaene ca 75% laenude põhimassist, viimase veerandi ümbervormistamine eurolaenudeks ei annaks loodetud efekti kuidagi välja.

Kommertspankade enesekaitsevõte, laenude sidumine kõva valuutaga, on kaasa toonud avatud välisvaluutapositsiooni 7,4 mld krooni. Olgugi mõeldud kaitsemehhanismina, on asja teine tahk usaldamatus krooni vastu. Eurole üleminekul avatud valuutapositsioon tõenäoliselt väheneks, kuigi ei kaoks. Ikka leiduks umbusklikke, kes on veendunud vaid dollari kõikvõimsuses, ja spekulante, kes panustavad euro ja dollari duellile.

Vt. ka tabelit: Krooni- ja valuutalaenude intress ning Euribor 1999/Laenuportfelli maht ja jagunemine 1999

Autor: Mati Feldmann