- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,09%39 727,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,09%39 727,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laenud 1999. aastal
Kommertspangad on rääkinud intressimäärade langusest Eesti üleminekul eurole; laenude Saksa marga ja euroga sidumise praktika seda väidet aga ei kinnita.
Kroonilaenude intress on Eesti Panga andmetel märkimisväärselt langenud: eelmise aasta jaanuari 15,1 protsendilt detsembri 8,6 protsendile. Väga hõisata pole siiski põhjust, sest kroonilaenudel on koondportfellis väike osakaal, keskeltläbi veerand: jaanuaris 23,3%, detsembris 23,9%.
Laenude põhimass on seotud Saksa margaga, mis muudab laenud sisult ja vormilt valuutalaenudeks. Saksa margal tuginevate laenude intress on langenud sama ajaga 12,6 protsendilt 9,0 protsendile. See pole sugugi halb näitaja -- iga areng, mis viib laenuintresside langusele, on ettevõtlusaktiivsuse seisukohalt hea.
Samas pole Saksa marga põhjaliste laenude intress eriti korrelatsioonis Saksa marga Liboriga (pankadevahelise rahaturu intressimääraga, arvuliselt võrdne Euriboriga). DEMi-põhjalisi laene oli eelmise aasta jaanuaris 68,6%, detsembris 58,4%.
Euroga seotud laenude maht on kasvanud nullist 8,6 protsendini. On ilmne, et uued laenud seotakse Saksa marga asemel euroga ja kaovad teised eurotsooni valuutade laenud, nagu nt Soome mark. Euroga seotud laenude minimaalne intressimäär võiks olla 6 kuu Euribor (ca 3,5%), tegelik pankade poolt nõutav intressimäär, keskmiselt 7,1%, on kaks korda kõrgem.
Kokkuvõttes on valuutalaene ca 75% laenude põhimassist, viimase veerandi ümbervormistamine eurolaenudeks ei annaks loodetud efekti kuidagi välja.
Kommertspankade enesekaitsevõte, laenude sidumine kõva valuutaga, on kaasa toonud avatud välisvaluutapositsiooni 7,4 mld krooni. Olgugi mõeldud kaitsemehhanismina, on asja teine tahk usaldamatus krooni vastu. Eurole üleminekul avatud valuutapositsioon tõenäoliselt väheneks, kuigi ei kaoks. Ikka leiduks umbusklikke, kes on veendunud vaid dollari kõikvõimsuses, ja spekulante, kes panustavad euro ja dollari duellile.
Kommertspangad on rääkinud intressimäärade langusest Eesti üleminekul eurole; laenude Saksa marga ja euroga sidumise praktika seda väidet aga ei kinnita.
Kroonilaenude intress on Eesti Panga andmetel märkimisväärselt langenud: eelmise aasta jaanuari 15,1 protsendilt detsembri 8,6 protsendile. Väga hõisata pole siiski põhjust, sest kroonilaenudel on koondportfellis väike osakaal, keskeltläbi veerand: jaanuaris 23,3%, detsembris 23,9%.
Laenude põhimass on seotud Saksa margaga, mis muudab laenud sisult ja vormilt valuutalaenudeks. Saksa margal tuginevate laenude intress on langenud sama ajaga 12,6 protsendilt 9,0 protsendile. See pole sugugi halb näitaja -- iga areng, mis viib laenuintresside langusele, on ettevõtlusaktiivsuse seisukohalt hea.
Samas pole Saksa marga põhjaliste laenude intress eriti korrelatsioonis Saksa marga Liboriga (pankadevahelise rahaturu intressimääraga, arvuliselt võrdne Euriboriga). DEMi-põhjalisi laene oli eelmise aasta jaanuaris 68,6%, detsembris 58,4%.
Hetkel kuum
Euroga seotud laenude maht on kasvanud nullist 8,6 protsendini. On ilmne, et uued laenud seotakse Saksa marga asemel euroga ja kaovad teised eurotsooni valuutade laenud, nagu nt Soome mark. Euroga seotud laenude minimaalne intressimäär võiks olla 6 kuu Euribor (ca 3,5%), tegelik pankade poolt nõutav intressimäär, keskmiselt 7,1%, on kaks korda kõrgem.
Kokkuvõttes on valuutalaene ca 75% laenude põhimassist, viimase veerandi ümbervormistamine eurolaenudeks ei annaks loodetud efekti kuidagi välja.
Kommertspankade enesekaitsevõte, laenude sidumine kõva valuutaga, on kaasa toonud avatud välisvaluutapositsiooni 7,4 mld krooni. Olgugi mõeldud kaitsemehhanismina, on asja teine tahk usaldamatus krooni vastu. Eurole üleminekul avatud valuutapositsioon tõenäoliselt väheneks, kuigi ei kaoks. Ikka leiduks umbusklikke, kes on veendunud vaid dollari kõikvõimsuses, ja spekulante, kes panustavad euro ja dollari duellile.
Vt. ka tabelit: Krooni- ja valuutalaenude intress ning Euribor 1999/Laenuportfelli maht ja jagunemine 1999
Autor: Mati Feldmann
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele