Puitasumeid hakkab kaitsma seadus

Seni hooletusse jäetud Tallinna puitasumeid hakkavad peatselt kaitsma linnavalitsuse määrused.

Põhjamaades on hästi korrastatud puitasumid oma intiimse, ökoloogilise ja tervisliku elukeskkonna tõttu kinnisvaraturul kõrges hinnas.

Eestis seevastu elavad neis nõukogudeliku korteripoliitika tulemusel enamasti madalama ostujõuga inimesed ning tihtilugu pole nad üüri maksmisest huvitatud. Tekib suletud ring ning maja laguneb.

Kuigi puitasumid paiknevad vahetult kesklinna külje all, pole see kuigi ahvatlev keskkond suuremateks investeeringuteks.

Puithoone taastamine on suhteliselt kallis ning ümbritsevad lagunenud ning sageli põlevad hooned kinnisvara hinda ei tõsta.

Samuti ei soovi pangad puitelamu renoveerimiseks laenu anda, kuna nende investeering jääb kaitsmata.

Kuna puitmaju on mälestistena kaitse all vähe, siis ei tule ka nende taastamist reeglina muinsuskaitsega kooskõlastada.

Kapitaalremondi projekti ja arhitekti valikusse tuleks siiski tõsiselt suhtuda, sest linnas on ka päris mitmeid ebaõnnestumisi näha. Libastumised on kergemad tulema uste-akende vahetusel ja katusealuste väljaehitamisel.

Kuigi Eestis on enamik puitmaju aja jooksul käest lastud, on lähemal uurimisel selgunud, et hoonete tugikonstruktsioonid on reeglina heas korras. Puithoone ei kuku kunagi kokku nagu kiviehitis, vaid võib lihtsalt viltu vajuda.

Omaette probleemi moodustavad tuletõrje ja päästeameti nõuded, kuid need pole siiski nii ületamatud, nagu vahel arvatakse. Alati on võimalik mõistlik lahendus leida.

Kuna inimene pole ka ise huvitatud majja sisse põlemisest, siis on tuletõrje nõuded tagavara-väljapääsude suhtes üsnagi mõistlikud. Katusealust välja ehitades saab näiteks maja hoovipoolsele küljele, kus see pilku ei häiri, metallist redeli teha. Kuigi see pole humaanne, võib puitelamu kindlustussumma võrreldes analoogilise kivimajaga suuremaks kujuneda.

Tallinna linnavalitsus on otsustanud omalt poolt välja selekteerida kvartalid, mida tasub säästa.

Kuna puitmajade renoveerimine on suhteliselt kallis, siis tehakse entusiasmist korda ilmselt vaid 10--20 protsenti praegu alles olevatest elamutest.

Väljatöötamisel on ka ehitusmäärused, mis peaksid tagama, et kallilt ning hästi renoveeritud puithoone kõrvale keegi sellesse keskkonda täiesti sobimatut plekk-karpi ei ehitaks. Kinnisvaraturul tõmbab selline naaber ka kõrvalasuvate puithoonete hinna alla.

Kadriorus tahetakse kehtestada määrus, mille kohaselt hoone renoveerimine muutuks lammutamisest kasulikumaks. Kui lammutamise põhjuseks on soov suurem hoone asemele ehitada, siis vastav määrus lubaks samale kohale vaid väiksemat. Krundi täisehituse protsent peab jääma koos abihoonetega alla 40%, ehitustihedus (ruutmeetri brutopindala jagatud krundi pindalaga) igal juhul alla 1 meetri; soovitatavalt 0,8 meetrit.

Hoone maksimumkõrguseks lubatakse 15 meetrit, räästa maksimaalkõrguseks 12 meetrit. Kõrvalhoone kõrgus ei tohi ületada 3,5 meetrit. Uusehituse korral peab selle kaugus külgmisest krundipiirist olema vähemalt 3 meetrit, tagumisest piirist 5 meetrit, erandkorras 3 meetrit.

Väljatöötatavad määrused peaksid ka pankadele kindlust lisama. Hetkel pole viimased puithoonete renoveerimiseks laenude andmisest huvitatud, kuna investeering on kaitsmata. Renoveeritud puumaja on omanikule kindel investeering, kuid ainult juhul, kui säilub ka ümbruskonna miljöö.

Lähiaastatel jäävad kesklinnas asuvate renoveerimist vajavate puitelamute hinnad ilmselt samaks, sest hinnad kesklinnas on seotud ehitushindadega ja nende kiiret tõusu ei ole oodata.

Samas suuruses ja seisukorras kivimajad on puitmajadest üldiselt kallimad, kuid kivitrepikojaga puitmajade korterite hinnad on sageli lähedased kivimajadele. Eelkõige sõltub maja hind selle asukohast linnas ning lähiümbrusest. Huvi renoveeritud korterite suhtes püsib, kuid tavainimene eelistab kivimaja, sest see tundub kapitaalsemana. Sageli ostetakse uusi kortereid arvestamata, et vanas elamus võib luua tavapärasest huvitavama elamise.

Meie firma ostis puidust kortermaja mõttega sinna kontor ehitada. Paraku jäi aega ja raha põhitegevuse kõrvalt väheks ning praeguseks oleme otsustanud maja müüa.

Koht on perspektiivikas ning üürimaja võiks ju korda teha, kuid ma ei näe mõtet selle nimel firma tegevust killustada ning üürimaja alla raha kinni panna.

Omaette probleem on muidugi üürnikud.

Meie firma ostis puidust kortermaja mõttega sinna kontor ehitada. Paraku jäi aega ja raha põhitegevuse kõrvalt väheks ning praeguseks oleme otsustanud maja müüa.

Koht on perspektiivikas ning üürimaja võiks ju korda teha, kuid ma ei näe mõtet selle nimel firma tegevust killustada ning üürimaja alla raha kinni panna.

Omaette probleem on muidugi üürnikud.