Uute seaduste vastuvõtmisel riigikogus on eelnõude esitajate peamine argument Eesti seaduste kooskõlla viimine Euroopa Liidu direktiividega. Samas on seadusemuudatusi ära kasutades võimalik teenida miljoneid kroone. Muidugi ei saa väita, et järgnevate juhtumite puhul on tegu otsese tellimustööga Eesti seadusandjale, ka on seadustel teisigi tekkepõhjendusi peale Euroopa Liiduga liitumise.
Möödunud aastal Eestis kehtima hakanud seaduse kaasabil müüs Microsoft Eestis mullu eelneva aastaga võrreldes kümnete miljonite kroonide eest rohkem tarkvara.
Autoriõiguse seaduse muudatusega möödunud aasta 15. veebruaril kehtima hakanud karistus puudutas otseselt tarkvara lõpptarbijat ehk toodangu ostjat: «Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi kasutamise eest, kui arvutiprogramm on reprodutseeritud (installeeritud) selle juriidilise isiku arvutisüsteemi ilma autori või tema õiguste valdaja loata, määratakse rahatrahv 150 000 kuni 250 000 krooni.»
Euroopa Liidu riikides on riigikogu liikme Ignar Fjuki sõnul karistus sel puhul sõltuvalt rikkumise raskusest diferentseeritud, ulatudes 8000st kuni 480 000 kroonini. Tarkvaramüüjaid esindava Business Software Associationi (BSA) juristi Kaido Uduste väitel ei ole teistes riikides kehtivad karistusmäärad analoogse rikkumise puhul tal üksikasjalikult teada, kuid mõnel pool on need Eesti omadest märksa suuremad.
1998. aasta detsembris hääletasid 67 riigikogu liiget sõltumata parteilisest kuulumisest selle seaduse poolt. President Lennart Meri jättis seadustepaketi, kuhu kuulus ka kõnealune autoriõiguse seadus, välja kuulutamata kui põhiseaduse vastase. Põhjuseks oli seaduste hulgas leiduv säte salaviina ostmise kuulutamisest karistatavaks seaduserikkumiseks. Mõningase diskuteerimise järel loobus riigikogu salaviina joojate karistamise nõudest ning seadus astus jõusse.
1999. aastal said piraattarkvara kasutamise eest 150 000- kuni 200 000kroonised trahvid seitse eraettevõtet. BSA koordinaatori Ahti Leppiku sõnul olid BSA osavõtul toimunud politseireidide aluseks eelkõige BSA vihjetelefonile saabunud anonüümsed kõned.
Aasta hiljem pärast seaduse vastuvõtmist tegi Ignar Fjuk ettepaneku rahatrahvi määrava paragrahvi muutmiseks. «Senise seaduse järgi peaks juriidiliselt isikutelt konfiskeeritama piraattarkvara, määratama 150 000--200 000 krooni trahvi ja lisaks ka erikonfiskeeritama kõik piraattarkvara sisaldanud arvutisüsteemid. Selliseid diferentseerimata sanktsioone, n-ö vargalt käe äraraiumise viisil, ei ole ette nähtud Euroopa Liidu direktiividega ega rakendata ka üheski Euroopa Liidu riigis,» räägib Fjuk.
Sama üksmeelselt, nagu riigikogu aasta varem kehtestas 150 000kroonise miinimumtrahvi, tõi seadusandja möödunud detsembris selle alla 7500 krooni peale.
Möödunud suvel jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seadus, samal ajal alustas Eestis enda laiemat reklaamimist Rootsi töötervishoiuteenuse pakkuja Medicoveri tütarettevõte.
«Väga hea, et see uus seadus tuli, ega see meilegi üllatuseks olnud,» ütleb Medicover Rootsi-Eesti Tervisekeskuse ASi juhatuse liige Juta Tammai. Tema sõnul on ettevõtte plaan jõuda sel aastal 5--6 miljoni kroonise käibeni.
Medicover on Eestis avanud viis uut töötervishoiu keskust, Tammai sõnul investeeriti 20 miljonit krooni.
Kehtiv seadus ütleb, et ettevõtteile osutavad töötervishoiu teenuseid töötervishoiuteenistused. Nimetatud teenistused ongi nagu Medicover, eraettevõtted, kelle teenuste eest tasub ettevõtja, kui ta ei soovi just oma ettevõttesse vastavat struktuuriüksust moodustada.
1993. aastast tegutseb Tallinnas eraisikutele kuuluv OÜ Ehitusteave. 1994. aastast kehtiva tollase keskkonnaministri Andres Tarandi määruse kohaselt tasub iga ehitus-, projekteerimis- või ehitusjärelevalve litsentsi taotleja ettevõtte arvele 250 krooni vormistamistasu. Selle eest saab taotleja paberile prinditud litsentsi kahel lehel.
Tasu osaühingule on litsentsitaotlejale sama vältimatu kui seaduses litsentsi eest ette nähtud riigilõiv. Tuhanded litsentsitaotlejad on aastaid andnud oma panuse OÜ Ehitusteave majandusnäitajate parandamisse. 1998. aastal oli osaühingu kasum 184 000 krooni.
Arvestades lähiaastatel Eestis kehtima hakkavate euronõuete suurt hulka, on ka praegu veel võimalik nende seast sobilik turuni?? leida.