Ära häbene hinda tõsta, kui see on võimalik

Bensiini hind tõuseb, leiva hind tõuseb, transporditeenused kallinevad, Eesti Telefon vaidleb ministeeriumiga tariifide tõstmise üle, ühistranspordi pileti hind tõuseb, Eesti Energia tõstab sügisel kodutarbijatele müüdava elektri hinda, Eesti Raudtee ja Pakterminal on tariifide osas eri meelt, praamipiletite hinnad tõusevad, kindlustuse tariifid tõusevad. Tegemist on loeteluga Äripäevas viimase kuu aja jooksul kirjutatud teemadest.

Toimetus ei näe ettevõtete soovis tõsta teenuse või toote hinda midagi häbiväärset.

Ettevõtte eesmärk on teenida omanikele kasumit ja mida kallimalt suudetakse oma kaup maha müüa, seda suuremaks kujuneb aasta lõpus kasuminumber.

Millegipärast ei julge aga paljud firmad hinnatõusu avalikult seostada kasumi teenimise sooviga ja nii otsitakse kõikvõimalikke põhjendusi, mis peavad aitama klientide pead jaanalinnu kombel liiva alla peita. Tihti tunduvad aga hinnatõusu põhjendused koomilised.

Kütusefirmad põhjendavad bensiini hinna kerkimist maailmaturul toimuvaga ja dollari kursi tõusuga. Kursiriski aga tanklaketid maandada ei saa, sest Statoili peadirektori Epp Kiviaia sõnul pole võimalik suuri koguseid kütust lattu osta. Ehk kursimuutuse riski maandamine sõltub mahutite mahutatavusest. Bensiinimüüjad keelduvad järjekindlalt välja ütlemast tegelikku põhjust -- omanike kindlaks määratud kasumimarginaali säilitamise vajadust. Selle asemel ollakse avalikult nõus tooma argumente, mis tunduvad otsitutena, ei pea paika ega veena või on vasturääkivad. Vahelduse mõttes soovitaks kütusefirmadele hinnatõusu argumentidena kasutada looduskeskkonna säästmise vajadust, sest kallim bensiiniliiter piirab autokasutamist ja nii saastatakse vähem loodust.

Kasumi teenimise soovis ei saa ju olla midagi halba ega ebanormaalset. Üks võimalus selle soovi täitmiseks on toote hinna tõus. Selline käitumine on mõistetav ja hinnatõusu ei tasu ettevõtte juhtidel häbeneda.

Kütusefirmadele vastupidine näide on pangad, kes tavaliselt ei otsi kunstlikke põhjendusi laenuintresside tõstmiseks või ka näiteks interneti vahendusel pakutavate pangateenuste tasuliseks muutmiseks.

Millegipärast ei ole kuulda, et töövõtjad teataksid oma tööandjale vahetult enne palgatõusu, et tööoskuste eest neile makstav tasu on põhjendamatult suur. Samas on muutunud igapäevaseks väide, et mõne teenuse või kauba hinna tõus on põhjendamatult suur.

Eesti ühiskond võiks juba olla nii kaugele arenenud, et rikkust ei peeta häbiasjaks. Ettevõtjad, kui turusituatsioon võimaldab, siis tõstke oma toodete või teenuste hinda ja ärge kartke nimetada asju õigete nimedega.