Madli Zobel • 6. veebruar 2000
Jaga lugu:

Mida teha euromiljardiga?

Kui kaheksa aastat tagasi sai Eesti Euroopast viljaabi, seejärel mitu aastat raha turumajanduse ülesehitamiseks, siis nüüd tuleb kolmandat aastat abiraha liitumiseelse alatooniga.

Euroabist moodustavad seni rõhuva osa PHARE rahad, mida on Eestile tilkunud kolm miljardit krooni. Kolmandik sellest on läinud koolituseks, ülejäänu investeeringuteks.

Samas on ühele projektile võimalik taotleda raha ka mitmest kohast, selgitab Phare Eesti üksuse direktor Marko Rillo. Näiteks fütosanitaarjaam piiril võib arvuti ostmiseks taotleda investeeringuraha ja arvuti taha istujale ka koolituskulusid.

Kui ligi kümme aastat kestnud PHARE programm on toetanud põhiliselt riiklikke institutsioone ja infrastruktuuri projekte, siis nüüd hakkab pead tõstma SAPARDi nimeline abiprogramm, mis on suunatud erasektori ehk maaettevõtjate investeeringute toetuseks. Teine, ISPA nimeline programm toetab suurinfrastruktuuriprojekte, millest ettevõtlus saab kasu tellimuste kaudu. Tänavu on kolmest programmist oodata enam kui miljardit krooni.

«Ei tasuks seda abi siiski üle tähtsustada,» on põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai sõnum. «Olulisem on riiklik poliitika.»

Euroliit jagab nii suurejooneliselt raha, kuna n-ö ühe puuga löödud liidustandardid nõuavad vastavust ka uutelt tulijatelt. Mitmete riikidega käiakse praegugi kohut nõuetele mittevastavuse pärast. Siis on mõttekam võtta uuteks liikmeteks korralikud, juba standardiseeritud riigid, keda tuleb eelnevalt kasvatada, kasta ja tuule eest kaitsta.

Abikraanid avanevad sel aastal, usuvad ametnikud. Paberites plaanituna lõpevad abirahad konkreetse riigi astumisel täisliikmeks, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2006. aastal.

Eesti ametliku seisukoha järgi astume ELi liikmeks 1. jaanuaril 2003. a. Selle loogika kohaselt saame liitumiseelset abi eelstruktuurifondide SAPARD ja ISPA näol kasutada kolm aastat, seejärel avanevad ELi «päris» miljardid e struktuurifondid.

Tegelikult on Eesti taotlenud üleminekuperioode, selgitab keskkonnaminister Heiki Kranich. Näiteks linnastute heitveedirektiivi üleminekuperioodiks oleme küsinud seitse aastat, seega peaks reoveed olema eurokvaliteediliselt puhtad aastaks 2010.

Bürokraatia abirahade saamiseks on meeletu, peab viitama omavahel ja euronõuetega kooskõlas olevatele dokumentidele, mis tähendab, et ennekõike tuleb paberid korda saada.

Näiteks SAPARDi rahad lähtuvad «Maaelu arengu kavast» (MAK), mis saadeti Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks aasta lõpupäevil, selgitab Toomas Kevvai. Samas on komisjonil läbivaatamiseks aega kuus kuud ja enne kinnitamist midagi juhtuda ei saa.

Eelmisel nädalal naasis Kevvai Brüsselist hulga täpsustavate küsimustega MAKi kohta. Peamiselt tulid küsimused valdkondadest, mille käsitlemist juhendavad dokumendid jõudsid Eestisse vahetult enne MAKi valmimist.

Täpselt sama räägivad kõik. Kuna ISPA ja SAPARD on uued ka EL-ile, pole neil veel päris selge, kuidas kogu protseduuri läbi viima peaks. Nõuded, millele Eestilt nõutud kavad, plaanid ja statistika peavad vastama, kipuvad valmima siis, kui tähtaeg juba kukkumas.

Nii et põllumeeste investeeringutoetusteks ammu välja reklaamitud miljonid enne suve liikuma ei hakka.

Senikaua on maarahval aega pead murda, kust oleks võimalik välja võluda investeeringutoetuse 50protsendiline omapoolne panus -- kuni 200 000 krooni projekti kohta.

Riik peab oma tellitud projektides head tahet üles näitama 25protsendilise osalusega, tulgu see raha eelarvest, laenust või mujalt hangitud abist ehk doonorlusest.

- Investeeringud tootmise euronõuetega vastavusse viimiseks. Märksõnad -- fütosanitaar ja veterinaar.

- Maaettevõtluse mitmekesistamine. Seda punkti EL ei nõua, kuid Eesti kaitseb vapralt.

- Väikeinfrastruktuur, maade konsolideerimine ja maaparandus. Näiteks võib metsatalu taotleda toetust tööstusvoolu sissepanekuks, kuna muidu ei saa teha saekaatrit. Koostöös omavalitsusega saab sellest punktist toetust ka tenniseväljakute ehitamiseks.

- Toiduaineid töötlevale tööstusele, kuid rangelt euronõuete täitmiseks. Mingeid uusi tööstusi selle raha eest ei rajata.

- ESC ehk majanduslik-sotsiaalse ühtekuuluvuse programm, kus keskendutakse kahele prioriteetsele valdkonnale: Ida-Virumaa ja Kagu Eesti, k.a Tartu linn.

- CBC ehk piiriäärsete alade koostöönõukogu võib saada oma käsutusse umbes 63 mln krooni, millest vähemalt pool kulub ühele suuremale projektile ja ülejäänu turismi arendamiseks, ettevõtluskeskuste loomiseks jne.

- 5. Raamprogramm umbes 63 mln krooniga saab toetada innovaatika- ja teadussuunitlusega institutsioone, ka eraettevõtteid.

- Abi nime all olevad summad, mis tegelikult Eestisse ei jõuagi, vaid kuluvad näiteks liikmemaksudeks.

- jäätmekäitlus ehk prügilad: Tallinna st Jõelähtme ehitus ja Pääsküla sulgemine; Tartu st Kagu-Eesti; Pärnu

- reoveepuhastus: Tartu tunnelkollektor; Kohtla-Järve kanalisatsioon; Narva kanalisatsioon

- teed: Tallinn-Pärnu-Ikla; Tallinn-Narva

- raudtee: Saku-Männiku lõik; Tapa raudteesõlm; Kagu-Eesti piirijaam

Jaga lugu:
Hetkel kuum