Mida teha euromiljardiga?

Kui ligi kümme aastat kestnud PHARE programm on toetanud põhiliselt riiklikke institutsioone ja infrastruktuuri projekte, siis nüüd hakkab pead tõstma SAPARDi nimeline abiprogramm, mis on suunatud erasektori ehk maaettevõtjate investeeringute toetuseks. Teine, ISPA nimeline programm toetab suurinfrastruktuuriprojekte, millest ettevõtlus saab kasu tellimuste kaudu. Tänavu on kolmest programmist oodata enam kui miljardit krooni.

«Ei tasuks seda abi siiski üle tähtsustada,» on põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai sõnum. «Olulisem on riiklik poliitika.»

Euroliit jagab nii suurejooneliselt raha, kuna n-ö ühe puuga löödud liidustandardid nõuavad vastavust ka uutelt tulijatelt. Mitmete riikidega käiakse praegugi kohut nõuetele mittevastavuse pärast. Siis on mõttekam võtta uuteks liikmeteks korralikud, juba standardiseeritud riigid, keda tuleb eelnevalt kasvatada, kasta ja tuule eest kaitsta.

Abikraanid avanevad sel aastal, usuvad ametnikud. Paberites plaanituna lõpevad abirahad konkreetse riigi astumisel täisliikmeks, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2006. aastal.

Eesti ametliku seisukoha järgi astume ELi liikmeks 1. jaanuaril 2003. a. Selle loogika kohaselt saame liitumiseelset abi eelstruktuurifondide SAPARD ja ISPA näol kasutada kolm aastat, seejärel avanevad ELi «päris» miljardid e struktuurifondid.

Tegelikult on Eesti taotlenud üleminekuperioode, selgitab keskkonnaminister Heiki Kranich. Näiteks linnastute heitveedirektiivi üleminekuperioodiks oleme küsinud seitse aastat, seega peaks reoveed olema eurokvaliteediliselt puhtad aastaks 2010.

Bürokraatia abirahade saamiseks on meeletu, peab viitama omavahel ja euronõuetega kooskõlas olevatele dokumentidele, mis tähendab, et ennekõike tuleb paberid korda saada.

Näiteks SAPARDi rahad lähtuvad «Maaelu arengu kavast» (MAK), mis saadeti Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks aasta lõpupäevil, selgitab Toomas Kevvai. Samas on komisjonil läbivaatamiseks aega kuus kuud ja enne kinnitamist midagi juhtuda ei saa.