Vahel võib klient täiesti ootamatult ehitaja ja loodusjõudude vahelisele eikellegimaale sattuda. Ehitaja ei taha sellisel juhul garantiiremondist kuuldagi ning kliendil pole muud teha kui iseennast süüdistada.
Võhmas asuva korruselamu lamekatusele paigaldati 1999. aasta sügisel uus rullmaterjalist katusekattekiht. Ööl vastu 30. novembrit rullus katusekate tugeva tuule tõttu lahti. Töid teostanud firma keeldus garantiiremondist väitega, et tegemist oli loodusõnnetusega.
Tellija ja töövõtja sõlmitud lepingus lubas katusepaigaldaja kinni pidada EV ehitusnormidest ja anda tööle kaheaastase garantii.
Kindlustusfirma lubas katust kõigi kahjude vastu kaitsta. Samas lepingus on aga punkt, et ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste puhul garantii ei kehti.
Novembrikuu tormise öö järel, mil tuule tugevuseks mõõdeti kuni 32 meetrit sekundis, Võhmat loodusõnnetuse piirkonnaks siiski ei tunnistatud.
Järgnes tellija ja töövõtja vaheline kemplemine, kus esimene nõudis katusele garantiiremonti ning teine keeldus loodusõnnetusele viidates kahjude hüvitamisest.
Sõltumatu eksperdi hinnangul pole töid vastavalt lepingule ehk RYL 2000-le teostatud ning töövõtja ei saa rakendada sel juhul loodusõnnetust põhjusena, et tellijalt parandustööde jaoks tasu nõuda.
Samas teatab ekspert, et kuna tal pole litsentsi, pole tema otsus kohustav.
- Iga katus tuleb projekteerida sellisena, et see peaks vastu ka kõige tugevamale tormituulele. Praegu on ettevalmistamisel Eesti projekteerimisnormide eelnõu katuste kohta, milles öeldakse, et katus peab vastu pidama tavaoludele. Tuule kiiruse tavaolude all mõistetakse kohalikus ilmajaamas mõõdetud tuule kiirust 10minutilises ajalõigus, mis ületatakse keskmiselt kord 50 aasta jooksul, ning tuule hetkkiirust (puhangut), mis selle keskmise kiiruse piires võib esineda.
Loodusõnnetuse all mõistetakse loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmusi, sealhulgas äkilise hävingulise toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna. Sellisel juhul on kohalikul omavalitsusel õigus loodusõnnetus välja kuulutada.
Soome ehitusstandard RYL 2000 on kokkuleppeliselt võetud aluseks ehitustööde lepingutes osapoolte vahelisi suhteid reguleeriva materjalina.
Kuna Eesti Vabariigis hetkel puudub täielik sellealane seadustik, siis on see alguseks hea küll.
Kui osapooled lepingus ei märgi RYL 2000 tööde kvaliteedi aluseks, siis peaks seda reguleerima hulga lepingu lisadega.
- Alustada tuleks ekspertiisist, mille peab tegema litsentsiga spetsialist. 30 meetrit sekundis puhuvat tuult loetakse sisemaa tingimustes juba loodusõnnetuseks, kuid rannikul on teised kriteeriumid ja seal selline tuul veel õnnetus ei oleks.
Kohalik omavalitsus loodusõnnetust alati välja kuulutama ei pea, piisab ka ilmajaama tõendist, et sellisel kuupäeval puhus tõepoolest nii tugev tuul.
Ebameeldivuste vältimiseks peaks tellija alati ka omalt poolt ehitatavale objektile kindlustuse tegema, et võimalike õnnetuste korral ei peaks ise kahjusid kandma.