Eesti sai lõpuks telekomiseaduse

Riigikogu aktsepteeris kõik majanduskomisjoni ja valitsuse toetust leidnud muudatusettepanekud, mis tehti pärast eelnõu kolmanda lugemise katkestamist 26. jaanuaril.

«See seadus on põhjalikult läbi töötatud ja ma pean seda õigeks,» ütles teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. «Seaduses on arvestatud eri ärigruppide huve, kuid see on ebamugavam Eesti Telekomile ja Eesti Telefonile ning soodsam neile, kes alles tulevad turule.»

Jürgenson lisas, et enne telekommunikatsiooniseaduse vastuvõtmist on tulnud kriitikat nii Eesti Telekomi kui ka väiksemate tegijate poolt.

Jürgenson rääkis, et telekommunikatsiooniseadus jõustub etapiviisiliselt, esimene osa 1. aprillil.

«On vaja läbi vaadata Eesti Telefoni sidumislepinguid ja alates 1. oktoobrist on Eesti Telefon sunnitud uue metoodikaga sidumisteenuseid pakkuma,» sõnas Jürgenson.

Eesti Telekomi juhatuse esimees Toomas Sõmera tervitas seaduse vastuvõtmist, kuid märkis, et Eesti Telekomi häirib kohustus osutada universaalteenust üle Eesti ühesuguse hinnaga.

Uus seadus paneb kohustuse sellele operaatorile, kes peab paigaldamiseks tegema kõige vähem kulutusi, sest sel ettevõttel on kõige arendatum telefonivõrk.

Need firmad, kes hakkavad pärast Eesti Telefoni eriõiguste lõppemist tegutsema, keskenduvad põhiliselt suuremat tulu toovate kaugekõnede vahendamisele.

«Ma ei ole seaduse lõplikku teksti näinud, aga arvan, et see on keskmine seadus,» sõnas ASi Eesti Mobiiltelefon juhatuse esimees Peep Aaviksoo. «Ei ole sellist seadust, mis tundub kõigile ühtmoodi hea.»

Tele2 kaubamärgi all tegutseva internetipakkuja OÜ Levicom Broadband juhatuse esimees Ivar Lukk tunnistas, et ei ole seadust veel lugenud, kuid tal on hea meel, et seadus vastu võeti. «Parem see, kui mitte midagi,» nentis Lukk.