Asjaajamine kolib internetti

Selle kuu alguses otsustas valitsus, et oleks otstarbekas kahe lähema aasta jooksul üle minna digitaalsele dokumendihaldusele valitsusasutuste asjaajamises.

Riigiasutustes on viimase 5--6 aastaga kadunud masinakirjabürood, kirjutusmasinate asemel on tulnud arvutid.

Elektroonseid dokumente kasutades on võimalik dokumendi loomisel ning kooskõlastamisel hoida kokku aega (e-kiri jõuab kohale mõne sekundiga) ja miljoneid kroone riigi eelarvest (paber ja postikulud), samuti jälgida, millises tööjärgus ja kelle käes dokument parajasti on. Lisaks poleks enam vajadust dokumenti paberile trükkida ning käsipostiga või faksiga edasi toimetada, kuigi tõenäoliselt jääb osa dokumente siiski ka edaspidi ringlusse krabisevatel paberitel.

«Faksimine on tüütu, paberimäärimine tuleks ka minevikku jätta,» leiab valitsuse pressibüroo nõunik Priit Põiklik. Valitsuse pressibüroo töötajate tööülesannete hulka kuulub kümnetele ajakirjanikele valitsuse päevakordade saatmine paberkandjatel.

«Mina sooviks selle lõpetada ja minna üle digitaalsele kandjale,» nendib Põiklik. «See teeks meie töö palju operatiivsemaks ja mugavamaks.»

Ka sideameti kaabellevi projektijuht Lauri Siim, kes peab praegu nagu enamik ametnikke paberitega palju vaeva nägema, ootab dokumendihalduse programmi. «See lihtsustab meie tööd oluliselt, selline kord on ka hea näiteks firmadele, kes soovivad meilt saada äritegevuseks vajalikke lube või litsentse -- kui võetakse vastu ja rakendatakse digitaalallkirja seadus, siis saab lube taotleda ja väljastada interneti teel,» räägib Siim.

Peaministri nõunik, arvutiguru Linnar Viik leiab, et oleks otstarbekas luua ka avalikud internetti ühendatud infopunktid, kust tavakodanikud saaks vajalikku informatsiooni, et vabastada inimesi tüütust riigiasutustes käimisest. «Infopunktide abil saaks vastuseid kõikvõimalikele küsimustele, kasvõi mis teha ja kuhu pöörduda, kui inimene on oma passi ära kaotanud,» seletab Viik.

Internetti kolib mitte ainult ministeeriumitevaheline kirjavahetus ja informatsiooni saatmine ajakirjanikele, vaid ka selline traditsiooniliselt ainult «päriselus» esinev toiming nagu psühholoogiline nõustamine.

Esimeseks näiteks on sotsiaalministeeriumi alluvuses oleva Rahvatervise Arendusnõukogu otsus toetada 160 000 krooniga psühholoogilise nõustamise online-projekti. Märtsis hakkab tööle jututuba Puhver, millest peaks saama usaldustelefoni ja kriisikeskuse alternatiiv.

«Ma olen jututubades piisavalt aega veetnud ja tean, et see on kanal, kus inimesed avavad end suhteliselt kergemini kui silmast silma vestlustel,» räägib projekti eestvedaja, TÜ sotsioloogiatudeng Piret Tamm.

«Kuna mõnel inimesel on eneseavamise, usalduse ja enesekindluse probleem sügav, on internet parim variant,» usub Tamm netinduse võidukäiku.