E-kaubandus ja selle käibemaksustamine

Tahaksin reedeses lehes käsitletud virtuaalkaupade käibemaksustamise temaatika kontekstis juhtida tähelepanu mõnele seigale, mis ehk pilti veidi laiemas plaanis paremini mõista lubavad.

Nimelt pole Euroopa Komisjoni e-kaubanduse käibemaksuga maksustamise plaani näol kaugeltki tegu uudse ärimudeli tõkestamise või ebasoodsamasse konkurentsisituatsiooni panemisega. Vastupidi -- eesmärk on hoopis globaalse konkurentsi tingimustes erinevaid jaotus- ja müügikanaleid kasutavatele firmadele võrdsete konkurentsitingimuste loomine.

Pole ju ratsionaalselt mingit põhjust, miks interneti vahendusel muusikat ostes peaks klient selle erinevalt ostule kohalikust plaadipoest saama käibemaksuvabalt. Esmasele e-kaubanduse vaimustusele vaatamata ei meeldiks ilmselt laialdane rahvusvaheliste maksuvabade interneti-ostude invasioon ja sellest tulenev klientide välismaistele konkurentidele loovutamine sugugi ka juba täna n-ö ohustatud sektorites tegutsevaile Eesti muusikapoodidele või arvutifirmadele. Klientide kaotamisest pole nad sugugi huvitatud ja asjadele teistpidi vaadates võiks rahvusvaheline soodne õiguskeskkond ka Eesti e-ärimeestele üksnes eksporti soodustavana mõjuda - kitsalt kohalikule 100--200 võrgukasutajaga turule orienteerumisel pole ju suurt mõtet. Ja temaatika ei piirdu ju tegelikult kaugeltki üksnes käibemaksustamisega!

Nii Ameerikas kui Euroopas on teoksil märksa laiem e-äri toetava seadusandluse väljatöötamine. Praegusesse regulatsioonivabasse dzhunglisituatsiooni on oodata muutusi, mille tulemusena peaksid uued ärimudelid saama nii tarbijaile kui firmadele tagatisi pakkuva oluliselt tugevama kandepinna.

Mullu 7. detsembril läbis europarlamendis esimese lugemise e-äri direktiiv. Eeldatavasti kevadel vastu võetav dokument käsitleb otseselt ELi siseturu põhiliste printsiipide (nt kaupade ja teenuste vaba liikumine) rakendamist infoühiskonna kiirelt muutuvas situatsioonis.

ELis on koostamisel rida dokumente, mis reguleerivad rahvusvahelises -äris lepinguõigust, maksete teostamist, tehingutele rakendatavat jurisdiktsiooni, maksustamist, tarbijakaitset, privaatsuse tagamist, inimeste identifitseerimist digitaalkeskkonnas ja elektronallkirju, intellektuaalse omandi kaitset jm.

Eesti on ammu osa globaalsest majandussüsteemist ning siin vähegi tõsisemalt e-äriga tegelejail ja sellega tegelema asuda plaanijail ilmselt kohustuslik end ka regulatsiooniga maailma suurematel turgudel kurssi viia.

Muidugi sõltub lõpuks e-äri projekti edukus nagu vanadel headel aegadelgi ennekõike äriidee headusest, selle teostuse ja pakutava kauba-teenuse konkurentsivõimest globaalsel turul.