Õhus kaks uut maksu

Äripäev taunib valitsuse kavatsust aasta keskel sisse seada kaks uut maksu, üleriigilise automaksu ning aktsiisi rasketele kütteõlidele. Iga uus maks või maksu tõstmine suurendab üldist maksukoormust. See muudab Eesti majanduskeskkonna ebasoodsamaks -- pärsib ettevõtlikkust, kaotab töökohti ja kärbib inimeste sissetulekuid.

Raskete kütteõlide aktsiisiga maksustamist nõuab Euroopa Liit, selle sammu peab Eesti rahandusministeeriumi asekantsleri Ülle Lõhmuse sõnul varem või hiljem astuma.

Uute maksude kehtestamine aasta keskel ja ette hoiatamata ei ole hea tava, sest see ei võimalda ettevõtjal normaalselt äritegevust planeerida. Arenenud riikide valitsused väldivad selliseid samme.

Valitsusliit talitab uusi makse kavandades risti vastu riigikogu valimiste eel antud ja koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud lubadusele mitte suurendada maksukoormust. Sama lubaduse andis Eesti ka Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF).

Kõige kaugemale läks oma lubadustes Reformierakond, kes kinnitas valimisplatvormis, et maksukoormus ei ületa 35% sisemajanduse kogutoodangust ning kirjutas sealsamas suureliselt: «Reformierakond ei luba riigil teie sissetulekuid ebaõiglaselt ära võtta ja ümber jaotada üksnes ümberjaotamise enda pärast.» Samal ajal kavandab uusi makse eeskätt rahandusministeerium, mida juhib erakonna liider Siim Kallas.

Reformierakonna lubatud ja IMFi memorandumis kirjas olev arv erinevad suuresti -- viimase järgi oli üldine maksukoormus Eestis mullu 44% (vt tabel). Rahandusministeeriumi väitel on tegelikkus midagi muud kui memorandum kirjutab: IMF arvutab maksukoormust ühtede, Eesti teiste meetodite järgi. Tendents on aga ilmselge -- maksukoormus suureneb pidevalt. Põhjendus on otsitud -- memorandumil on peaminister Mart Laari ja Eesti Panga presidendi Vahur Krafti allkirjad.

Reformierakond võib meile vastu vaielda, väites, et maksukoormus tänavu hoopis väheneb -- enam pole ettevõtetel tulumaksu. Kergenduse nullib aga paljude maksumäärade (riigilõivude, trahvide) tõstmine jaanuarist.

Ministeeriumil on uute maksude kehtestamiseks kaalukas põhjus -- riigieelarvet ähvardab puudujääk. Tasakaalustatud eelarvet nõuab põhiseadus. Samuti on Eesti lubanud IMFile hoida riigi kulud ja tulud tasakaalus. Eelmisel reedel allkirjastatud IMFi memorandumis tunnistab valitsus, et ta seda siiski ei suuda. Puuduva raha hankimine uute maksudega võrdub aga ühe kurja väljaajamisega teise kurja abil.

Retsepti, mida peaks maksude tõstmise asemel tegema, leiaks kolm erakonda oma programmidest ja koalitsioonilepingust, kui nad neid vähegi sagedamini sirviksid -- teede-ja sideministeeriumi ning majandusministeeriumi liitmine ja haldusreform laiemas mõttes, s.o riigile vaid nende teenuste jätmine, mida ei saa pakkuda ükski eraettevõte (nt seadusandlus, õigusemõistmine); kehtestatud maksude maksimaalne kokkukorjamine jne.

Nii, samm-sammult võiks maksukoormus kümne aasta pärast ehk jõudagi 32 protsendini, nagu Maailmapanga analüütik Ardo Hansson soovitab eesmärgiks võtta.