Vene laenukoorem kergem

Kokkulepe Londoni klubiga on plusspunkt ka pikka aega Venemaa laenukõneluste pealäbirääkijale, esimesele asepeaministrile Mihhail Kasjanovile, kelles nähakse võimalikku kandidaati Venemaa peaministri kohale.

Nüüd loodab Kasjanov veenda ka Venemaale laenu andnud välisriikide valitsusi, kes on koondunud niinimetatud Pariisi klubisse, erapankade eeskujul vähemalt sama suurt laenuosa kustutama.

See ei saa kerge olema -- alles esmaspäeval teatas suurim võlausaldaja Saksamaa, kelle arvele langeb pool 42 miljardi dollarilisest võlast, et pole nõus Venemaale täiendavaid järeleandmisi tegema.

Saksamaa väidab, et Venemaa on tohutute loodusvaradega rikas riik, kes keeldub võlgu tasumast pigem tahtmatuse kui suutmatuse tõttu.

Vene riigieelarve tulud on saanud tubli täienduse metalli ja nafta hinnatõusust maailmaturul. Brenti toornafta kallinemisega vähem kui 10 dollarilt ligi 30 dollarile barrel on Venemaa 1999. aasta kaubandusülejääk kasvanud 1998. aasta 14 miljardilt dollarilt 30 miljardile dollarile. Tolli andmeil kasvasid naftaekspordi tulud mullu 27 protsenti, 4,8 miljardile dollarile. Üldse langeb nafta- ja gaasisektori arvele 40 protsenti riigieelarve tuludest.

Saksamaa võib oma nõudmises siiski üksi jääda, kuna USA, Suurbritannia ja Kanada, mille laenud Venemaale on väiksemad, võivad võõra raha suhtes lõpuks leebema seisukoha võtta.

Augustis nõustusid kreeditorriigid pikendama 8 miljardi dollari eest sel ja läinud aastal tasumisele kuulunud laenumakseid. Uut kokkulepet vajab Venemaa selle aasta lõpuks.

Alates sellest, kui Venemaa külmutas 18 kuud tagasi 40 miljardi dollari väärtuses väljastatud riiklike võlakirjade väljamaksed ning lõpetas NLi ajast päritud võla tagasimaksmise, on riik välisinvestorite jaoks paaria olnud. Nüüd võib Venemaa taas mõelda laenuturule naasmisele.