Interaktiivsus paneb äri käima

Lihtne vastus -- internet ja seal tehtavad ostu-müügitehingud on uue äri alus. Kuid ka siin tekib kohe hulk tõsiseid vastuküsimusi. Kui palju ettevõtteid reaalselt toimetab äri interneti kaudu? Mida Eesti netikaubamajades peale raamatute, plaatide, tarkvaratoodete ja muu pisikauba veel müüakse?

Need on küsimused, millele vastust otsides tuleb möönda, et internetikaubanduse osakaal reaalses äritegevuses on meil veel üpris tagasihoidlik. Küsigem aga edasi: miks on see nii?

Vaadates täna Eestis tegutsevaid mitmesuguseid küberruumis toimivaid äriprojekte (internetipangandus, portaalid, andmebaasid, netikaubamajad jt), tuleb nende puhul möönda kahte põhilist tunnust. Esiteks on need projektid suunatud eeskätt eraisikutele, mitte firmadele.

Teiseks on tüüpiline internetiäri Eestis veel üpris ühesuunaline. St potentsiaalne klient peab võrgust ise pakkumised/info üles leidma, mitte vastupidi -- klient saab regulaarselt teda huvitavaid pakkumisi/infot.

Tegelikult puudub Eestis täna veel arvestatav business to business internetiärikanal. Ikka veel piirdub meie ärilise infovahetuse tase vaid ärikataloogist CD-ROMi või võrguversiooni valmistamisega. Jätkuvalt tüütab ettevõtete juhte otsepostituse ning telefonimüüjate massiivne müügitöö -- tihti ebasobival ajal ning ebakultuurses vormis.

Usun, et iga äri aluseks kõlbab küberneetika isa Norbert Wieneri klassikaline definitsioon -- info on teadmine millestki pluss selle teadmise kasutamise kiirus. Seega on äri eduks vaja värske info konkurentidest ette jõudes realiseerida. Kuna iga ettevõtja aeg ja tööjõuressurss on piiratud, tekib küsimus info hankimise võimalikult operatiivsest ja ökonoomsest korraldamisest. Siin pole meil aga vaja arvutit leiutada -- interaktiivsed kaupade ja teenuste pakkujad tegutsevad edukalt mitmel pool maailmas.

Interneti kaudu võrdsustuvad metropolides ning ääremaadel asuvate ettevõtete konkurentsitingimused. Kes see ikka viitsib praegu Tallinnas jännata Võrumaa väiketootjalt pealinna hinnatasemest madalama pakkumise saamisega? Või vastupidi -- kuidas leiavad näiteks saartel tegutsevad talupidajad oma kaubale mandril soodsaima ostja?

Ärikeskkond võrgus kõrvaldab hulga logistilisi tõkkeid ning loob firmadele senihoomamatuid arenguperspektiive. Ja mitte üksnes ettevõtetele -- põnev on näiteks kujutleda, kuidas seni paljuski isiklikel suhetel baseeruvad riigiasutuste väikehanked muutuks äkki avatud börsipakkumisteks.