Tühjendusmüük apteekides

Arstina oskab vanadaam öelda, et kui inimene on ikka pikka aega üht ravimit võtnud ja usub, et see aitab, siis peab ta seda surmatunnini tarvitama. Organism on harjunud, samuti on tähtis ka psühholoogiline külg, teadmine, et sellest hakkab parem.

Pealegi maksab pudel rahustava toimega korvaloli tilku vaid neli krooni. Lääne ravimid on kümme korda kangemad ja kallimad, teab tädi rääkida. «Ma ei ole kindel, et mu süda neile vastu peab,» on vanainimene murelik.

Odavat korvaloli soetavad õhinal ka noored narkomaanid, kel õndsa seisundi saavutamiseks iga kroon arvel.

Keskhaigekassa osakonnajuhataja asetäitja Kadi Lambot ütleb, et see aeg, kus Eestisse sai valimatult igasuguseid ravimeid tuua, on möödas.

Ravimiregistri sisseseadmine aasta alguses on Lamboti hinnangul igati õige, sest see tagab kvaliteetsete ravimite müügi. Samas möönab ta, et kulutused ravimitele võivad haigekassal suureneda.

Magdaleena haigla kauaaegne peaarst Peeter Mardna ütleb, et sama loogika järgi võiks keelata Eestisse sisse tuua ka kõiki teisi autosid peale Mercedese, Jaguari ja BMW, mis on vaieldamatult väga head masinad.

Nitroglütseriini asemel pakuvad apteegid juba praegu nitroglütseriini pihustit, mis oma 103kroonise hinnaga on eelkäijast 28 korda kallim. Mardnale teeb muret seegi, et ravimite üldine hinnatõus suurendab haiglate ravikulusid, mida haigekassa nagunii järjest väiksemas ulatuses kompenseerib.

Tõnismäe apteegi juhataja Kiiri Vasara hinnangul on korvalol, validool ja teised inimese enesetunnet parandavad nõrgatoimelised ravimid kogu aeg väga populaarsed olnud. Nagu ka valokordiin, tsitramoon ja pentalgiin, mis juba ongi müügilt kadunud. Apteeker lubab siiski igale rohule asendust pakkuda. Paraku juba kõrgema hinnaga.

Ravimihulgifirma Stimpharm kommertsdirektor Nikolai Kot?ermin ei oska inimesi millegagi lohutada. Näiteks süütu valuvaigisti tsitramoon on Eestis müügiks keelatud, Lätis, Leedus ja igal pool mujal aga endiselt müügil. Veel apteekides saada olev korvalol on Ukrainast toodud ühekordse loa alusel. Mis edasi saab, pole teada. Mitte keegi pole uurinud ka, mis saab nendest tuhandetest inimestest, kes on harjunud iga päev nõrgatoimelisi, põhiliselt rahustava mõjuga odavaid ravimeid tarvitama.

Kuna nimetatud menuravimite kahjulikku toimet pole tuvastatud, võib neile Eestisse tee sulgemises panna osa süüd ka suurtele lääne ravimifirmadele, kes üha aktiivsemalt Eesti turule tungivad.