Uus seadus kohtleb firma aktsionäre võrdselt

Uue tulumaksuseadusega on residendist äriühingule makstavad dividendid maksuvabad. Kui oleme otsustanud loobuda äriühingu teenitud kasumi maksustamisest, siis me ei saa maksustada ühtegi äriühingule laekuva tulu liiki.

Kui üks Eesti äriühing maksab teisele Eesti äriühingule dividende, siis annab ta selle dividendi sees üle potentsiaalse tulumaksu. Kui dividende saanud äriühing maksab omakorda dividende füüsilisele isikule või mitteresidendile, siis saab ta selle potentsiaalse tulumaksu arvel täita oma maksukohustust.

Residendist äriühingule makstav dividend peab olema võrreldes füüsilisele isikule või mitteresidendile makstava dividendiga tulumaksu osa võrra suurem.

Dividendid tuleb jagada mitte netosummast, vaid brutosummast lähtuvalt. Näiteks kui makstakse dividendi 5 kr aktsialt, siis peaks füüsilistele isikutele ja mitteresidentidele makstava dividendi summa olema 3.70 (mitteresidendilt võidakse sellest veel kinni pidada 96 või 56 senti).

Kui alustada arvutamist maksustatavast dividendiosast, siis oleks füüsilistele isikutele ja mitteresidentidele makstav dividend 5 kr, residendist juriidilisele isikule makstav dividend aga 6.76. Ainult nii tagatakse aktsionäride võrdne kohtlemine ja finantsaruandluse läbipaistvus.

Kas äriseadustik takistab sellist dividendide jaotamise metoodikat? Julgen väita, et ei takista. Tuleb arvestada, et tulumaksuseadus ei reguleeri ega hakka kunagi reguleerima dividendide maksmist, nii nagu äriseadustik ei hakka kunagi reguleerima dividendide maksustamist.

Samuti ei saa me tõlgendada ühe seaduse ühte lauset, ilma et ei jälgiks meid ümbritsevat olustikku ja õigussüsteemi kui tervikut. Mõistete ?puhaskasum?, ?dividend?, ?võrdne kohtlemine? jne sisustamisel tuleb tõlgendada äriseadustikku ja tulumaksuseadust koostoimes ning võtta arvesse uue tulumaksuseaduse kasumijaotusmaksu põhimõtteid.

Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum vastavalt seadusele (äriseadustiku § 276 lg 1). Aktsionärile makstakse osa kasumist vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele (§ 276 lg 2).

Kuna dividendidelt makstav tulumaks vähendab äriühingu vaba omakapitali, kuulub tulumaks samuti jaotatava kasumi koosseisu. Tegemist on ?kasumi kasutamisega muuks otstarbeks? äriseadustiku § 335 lg 1 p 5 tähenduses. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi netovara jääks selle tulemusena väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine ei ole lubatud (äriseadustiku § 278).

Audiitor, kes kiidab heaks säärase kasumijaotamise, kus tulumaksukohustus jäetakse väljapoole vaba omakapitali, peab arvestama audiitortegevuse seaduse §-dest 40 ja 45 tulenevate tagajärgedega. Kuna teenitud kasumit ei maksustata, siis on puhaskasumiks äriühingu kasum enne dividendide tulumaksu. Puhaskasum jagatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate nimiväärtusele. Kuigi tulumaksuseaduse § 50 lg 1 alusel makstava tulumaksu maksjaks on äriühing, makstakse seda tulumaksu dividendidelt.

Tulumaksukohustuse näol on tegemist nii-öelda dividendi koormava sundosaga, mis tuleb jaotatavast kasumiosast eraldada enne dividendi väljamaksmist. Tulumaksukohustus tuleb eraldada ainult maksustatavast kasumiosast.

Uue tulumaksuseaduse tingimustes toimub kasumi jaotamine kahes etapis: kõigepealt jaotatakse kasum nimiväärtuse järgi, seejärel eraldatakse maksustatavast dividendiosast tulumaksukohustus.

Netosummalt makstav 26/74 ei ole midagi muud, kui 26-line mahaarvamine brutosummalt. Siin tuleb arvestada, et kui äriühing teeb dividendide tulumaksust mahaarvamisi § 60 lg 2 alusel, siis on dividendist eraldatav tulumaksu osa väiksem kui 26. Näiteks kui § 60 lg 2 alusel arvutatud koefitsient k on 0,25, siis on tulumaksueraldise suurus netosummalt arvutatuna 10,14 ja brutosummalt arvutatuna 9,2.

Selle näite puhul oleks residendist juriidilisele isikule makstav dividend 5 kr ja mitteresidendile või füüsilisele isikule makstav dividend 4.54. Või kui alustada altpoolt, siis mitteresidendile või füüsilisele isikule makstav dividend oleks 5 kr ja residendist juriidilisele isikule makstav dividend 5.51. Maksumäära vähendamisega mitteseotud mahaarvamisi (nt § 60 lg 1) ei tohi dividendide suuruse arvutamisel arvesse võtta.

Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (§ 272). Kui osa jaotatavaid kasumiosi on koormatud tulumaksuga ja osa mitte, siis ei ole tegemist võrdsete asjaoludega. Võrdselt tuleb kohelda residendist juriidilisest isikust aktsionäre omavahel ja ülejäänud aktsionäre omavahel.