Pühapäevast, 26. märtsist kuni 29. märtsini toimub rahva ja eluruumide loenduse loendajate eelringkäik, mil nad tutvuvad oma tööpiirkonnaga ja seal elavate inimestega ning lepivad kokku loendamise aja, teatab Statistikaamet.
Loendajad külastavad eelringkäigu ajal leibkondi kella 8.00st kuni 22.00ni. Loendaja volitusi tõendab loendaja pildiga töötõend, mille on välja andnud Statistikaamet.
Loendaja annab külastuse ajal leibkonnale loendust tutvustava voldiku, millest saab teavet loenduse korraldamise ja loendusküsimustiku kohta. Voldikus on loendaja ja tema juhendaja nimi ja kontaktandmed ning loenduspiirkonna keskuse aadress.
Eelringkäigu ajal lepivad loendaja ja loendatav kokku sobiva loendusaja. Juhul kui inimene ei soovi, et teda küsitletakse loenduse ajal tema eluruumis, saab seda eelneval kokkuleppel loendajaga teha ka loenduspiirkonna keskuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loendustöötajaid on vastavalt rahandusministri määrusele 6652, neist 4833 on territoriaaljaoskondade loendajad, 490 asutuste loendusjaoskondade loendajad, 995 loendajate juhendajad, 167 ringkonnajuhatajad ja 167 ringkonnajuhataja asetäitjad. 699 inimest on loendustöötajate reservis ja neid rakendatakse vastavalt vajadusele.
Kõik loendustöötajad on saanud vastava koolituse. Statistikaamet arvestas nende valikul kohalike omavalitsuste soovitusi, kandidaatide keele- ja suhtlemisoskust ja usaldusväärsust.
31. märtsist 9. aprillini 2000 toimub rahva ja eluruumide loendus vastavalt rahva ja eluruumide loenduse seadusele. Tegemist on esimese rahvaloendusega taasiseseisvunud Eestis. Rahvaloenduse eesmärk on koguda andmeid riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ja paiknemise ning eluruumide kohta ja avaldada loendustulemused. Ainult rahvaloendus võib anda nimetatud valdkondadest tervikpildi, mida riik vajab, ükski teine rahvastiku-uuring seda ei anna.