Auku sõites kutsu politsei

Igal kevadel kollitavad autoomanikke asfalt- ja kruusateedesse siginenud augud, mis masina küljest juppe lahti peksavad või siis kõik ühtlaselt logisema panevad. Mida tähtsusetum on tee, seda vähem on lootust, et see peatselt korda tehakse.

Teed jaotatakse liiklussageduse ja tehniliste nõuete järgi klassidesse. Kruusateed kuuluvad valdavalt madalamate IV ja V klassi maanteede hulka, kus talvekahjustused peavad olema teede- ja sideministri määruse kohaselt likvideeritud vastavalt 1. juuniks ja 15. juuniks.

Kui suuremad teed saavad selle ajaga tõepoolest talutavasse seisu, siis väiksemate puhul see alati nii ei ole või tehakse teehooldus lohakalt ning tehnoloogianõudeid eirates, mis tähendab, et augud on juba mõne nädalaga tagasi. Kruusateed ei kao maanteeameti registribüroo juhataja Tiit Rokki sõnul aga Eestist kuhugi, sest neid on odavam ehitada ja hooldada.

Selleks aastaks on riigieelarvest eraldatud täpselt 0 krooni teede korrashoiuks. Eelmisel aastal oli see summa 270 000 krooni, kuid sel aastal põhjendati raha eraldamata jätmist sellega, et firmadelt ei võeta enam tulumaksu.

Kohalikust eelarvest on meie vallale selleks aastaks eraldatud kõigest 800 000 krooni. Isegi nii väikse summa läbisurumiseks tuli vaeva näha. Selle raha eest tuleb teid hooldada, parandada ning talvel lund lükata.

Esimese sammuna raiume teeääred puhtaks, et vesi loikudesse ei koguneks ning kruusa ära ei uhuks. Järgmiseks hööveldame kõik teed üle ja siis vaatame, kui palju raha alles jääb. Ülejäänu kulub aukude lappimiseks, mis tähendab uue kruusakihi pealevedamist.

Teedevalitsus hööveldab riiklikke maanteid küll mitu korda aastas, kuid ei hoolda tee ääri ega kraave ? raha olevat vähe. Tekib ainult küsimus, miks seda vähestki siis vales järjekorras kasutatakse.

2000. aasta esimese jaanuari andmeil on Eestis riigimaanteedest 8020 km kruusateid. Kõige rohkem on neid Kagu-Eestis: Põlvamaal 65,5, Valgamaal 64,3 ja Võrumaal 60,8. Eesti keskmine kruusateede osatähtsus on 48,8. Peale riigimaanteede on veel umbes 3300 km kohalikke ja erateid, millest 92 on kruusa- ja pinnaseteed. Riigimaanteede arengukava kohaselt investeeritakse aastani 2006 vallakeskustesse viivatesse ja asulaid läbivatesse kruusateedesse igal aastal 30?40 miljonit krooni.

Teehoiuplaani kohaselt aastani 2006 on plaanis mustkatte alla viia vallakeskusi ja suuremaid keskusi omavahel ühendavad ning suuremaid külasid läbivad tihedama liiklusega teed. Kruusateed Eestist kuhugi ei kao, sest siin saab määravaks majanduslik tasuvus. Mustkattega teede ehitamine ning korrashoid on tunduvalt kallimad.

Suuremad probleemid olid Võrumaal talihooldega. Teede- ja sideministeerium jagab raha teehoolduseks vastavalt asustustihedusele ja liiklussagedusele, kuid ei arvesta pinnareljeefiga. Lõuna-Eestis on aga kuppelmaastik. Teedevalitsusest teatati, et raha ei ole ega saa. Terroriseerisin neid siis niikaua, kuni sai täiendava lisamiljoni talihooldeks. Omaette lugu on aga suvega. Kuna teid on juba nii palju hööveldatud, siis oleks vaja uut kruusakihti. Selleks aga raha pole. Mustkatte jaoks pole üldse. Võrumaa teed on üldiselt võrreldes naabermaakondadega üsna head. Kevadised hööveldamised on tehtud ja suvel seisab ees kammimine. Hästi on ennast õigustanud ka nn eurokraavid, mis ei lase teedele vett koguneda. Ainuke etteheide on praegu vähese raha ebaotstarbekas kasutamine.

Juhul kui teel on suur ja sügav auk ning tõepoolest mõni jupp auto küljest ära kukub, tuleb toimida nagu liiklusõnnetuse korral.

Tuleb kutsuda politsei ja sündmus kohapeal fikseerida, sest siis tekib mingi reaalne võimalus teevaldajalt kahjutasu nõuda. Selliseid pretsedente on olnud ning autojuhid on neis ka võitjaks jäänud. Kui pretensioon alles järgmisel päeval esitada, pole enam midagi teha.

Kruusatee on aga reeglina pehmemate aukudega ning lõhub masinat ühtlasemalt. Vead ei pruugi selguda pärast esimest sõitu, vaid alles pärast 32. Tõestada on midagi sellisel juhul väga raske.

Kruusatee kehv seisukord põhjustab kahte liiki ohte: lõhub autot ning võib põhjustada liiklusohtliku olukorra ? auto kaotab juhitavuse ja sõidab vastu puud. Tõtt-öelda sellisel juhul ma küll ei tea, kes süüdi jääb, sest liikluseeskirjas on ka punkt, et kiirus tuleb valida vastavalt teeoludele.