8 mai 2000

Mida teha, et muuta Eesti turistidele ligitõmbavaks?

Eesti iseenesest on atraktiivne, aga klient on meil tarvis kõigepealt ära kirjeldada: kellele ta on atraktiivne, kuidas klientideni jõuda. Eesti looduses on palju, mida vaadata. Aga stsenaarium puudub, millega turule minna. Etendus on välja müüdud, aga stsenaariumi pole.

Kogemusi on meil veel vähe. Ei saagi neid väga nõuda ? ettevõtja peab oma toote sisse minema ja piisavalt palju klientidega suhtlema, et aru saada, kes on tema kliendid ja kuidas nendeni jõuda. Ja tuleb ära kaardistada, mida ta ikkagi müüb.

Eestis on probleem kompott-turismi viljelemises ja see ei ole hea märk. Tuleb spetsialiseeruda ? kindlad tooted kindlale turule. Siis on ka kliendile kõik arusaadav.

Tihtipeale juhtuvad kliendid valesse kohta. Enda väljareklaamimine ? seda tuleb veel õppida. Hotellidel on olukord parem, maaturismis on arenguruumi.

Kõige suurem probleem on viidad. Meid üles leida on absoluutselt võimatu. Ise viitasid üles panna ei saa, sest kõik maakonna viidad peavad olema ühtsed ja see on nii suur kulu, et ühele väikesele 4?6 majutuskohaga turismitalule on see mõeldamatu. Minul on talu suurest teest 800 meetrit eemal, aga mul peaks olema juba Haapsalu maantee ääres suur viit. Ja see on riigi, maakonna ja omavalitsuse probleem. Ma ei hoia ju turisti köiega kinni, et ei lähe mujale poodi, ei Haapsallu ega ühtegi muuseumi. Ta käib igal pool, toob igale poole raha, mitte ainult mulle.

Teine probleem on teedevõrk. Minu 800 meetrit tolmust teed ei ole nii hull, aga on kohti, kuhu läheb ainult tolmune tee. Sideprobleemid on nüüd mobiilsidega seoses lahenemas.

Olemasolevaid võimalusi on suhteliselt hästi kasutatud. Palju olulisem on, kui palju on meil kasutamata võimalusi. Täiesti mahamüümata on nn maaturismi toode, mis oleks regionaalpoliitiliselt ääretult tähtis. Oleks palju võimalusi turistide käest maaturismitoodete mahamüümise teel raha teenida.

Paljuski müüme me turismitooteid liiga madala hinnaga. Ja me ei oskagi küsida raha nende toodete eest. Näiteks Austria maaturismiorganisatsioon dikteerib kokkuleppeliselt majutuste piirhinna. On ju tegu spetsiaaltootega, mis ei eelda massiturismi. Ja kui massiturismi ei ole, peab marginaal olema suurem. Kulud on suuremad.

Tahame siseturismi kaudu, mis on meil ka välja arendamata, välja selekteerida kvaliteettooted, millega tuua välisraha sisse. Aga ka siseturism on ääretult tähtis, et Tallinnas, Tartus ja Pärnus teenitud raha jagada ümber maapiirkondadesse.

Hetkel kuum