Maksuametit ei tasu alahinnata

Seega pole mõtet enam koostada välismaalt laekunud tulu ?optimiseerimiseks? lihtsalt lepingut kellegi välismaalasega, sest maksuametil pole raske vastavast riigist järgi küsida, mida tegelikult tehtud on.

Oma riigi maksuameti ees jäävad aga välismaalased ausaks ja tunnistavad, et on teinud väljamakse mingi tehingu või töö eest ja sellelt tuleb Eestis maksud tasuda. On teada ka juhtumeid, kus maksuamet on piirivalvest saadud informatsiooni põhjal tõendanud, et ?lepingule? allakirjutanud isikud ei ole väidetaval ajavahemikul Eestisse tulnud või Eesti pool ei ole Eestist lahkunud.

Veel halvem, kui kaasatakse fiktiivseid isikuid, sellistel puhkudel on maksuamet teinud avaldusi kriminaalasja algatamiseks.

Ehkki maksuametil ebaõnnestus mõne aasta eest kõigi väärtpaberitehingute kohta info väljanõudmine väärtpaberite keskdepositooriumist, on nüüdseks teada, et maksuamet on ettekirjutusega korduvalt taotlenud andmeid konkreetsete maksumaksjate ja tehingute kohta väärtpaberite keskdepositooriumist ning on seda informatsiooni ka saanud.

Ei tohi ka unustada, et Eesti seaduse alusel ei kaitse pangasaladus pangaklienti maksuameti eest. Maksuamet saab ettekirjutusega nõuda pangalt kliendi info avaldamist.

Eelpool kirjeldatud informatsiooni hankimise võimalused on seaduslikud. Maksukorralduse seadus annab maksuametile rohkem võimalusi informatsiooni hankimiseks, kui tegelikkuses kasutada suudetakse. Loomulikult ei nuhi maksuamet iga inimese või äriühingu järel, kuid arvestada tuleks, et kui mingil põhjusel satutakse maksuameti huviorbiiti, on maksuametil piisavalt seaduslikke võimalusi andmete hankimiseks.

Oluline on enne suuremaid tehinguid hinnata maksuriske ning korraldada tehing algusest peale selliselt, et potentsiaalseid maksuriske ei tekiks. Iga tehingut on võimalik maksude seisukohalt küllaldaselt optimeerida ka seaduslike vahendite abil. Seepärast ei ole lahenduseks tagantjärele susserdatud näilikud skeemid.

Arvestada tuleks, et maksukorralduse seaduse kohaselt võib maksuamet maksusumma määrata maksimaalselt kuue aasta jooksul ja sissenõude maksumaksja varale pöörata kuni seitsme aasta jooksul (maksukorralduse seaduse § 22 lg 3 ja § 24 lg 2). Maksukuriteod aeguvad viie aastaga, maksuõigusrikkumised kolme aastaga.

Seega pärast viie aasta möödumist ei saa trahvida või vangi panna ning pärast seitsme aasta möödumist ei saa enam ka maksusummasid sisse nõuda. Seni aga võib uni olla päris rahutu.