• OMX Baltic0,47%318,94
  • OMX Riga−0,01%994,88
  • OMX Tallinn0,56%2 252,19
  • OMX Vilnius0,4%1 497,99
  • S&P 500−4,36%7 353,73
  • DOW 30−3,44%51 523,06
  • Nasdaq −5,52%24 315
  • FTSE 100−0,43%10 782,66
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,42
  • OMX Baltic0,47%318,94
  • OMX Riga−0,01%994,88
  • OMX Tallinn0,56%2 252,19
  • OMX Vilnius0,4%1 497,99
  • S&P 500−4,36%7 353,73
  • DOW 30−3,44%51 523,06
  • Nasdaq −5,52%24 315
  • FTSE 100−0,43%10 782,66
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,42
Kümned maaomanikud on kõikjale Mandri-Eesti rannajoonele püstitanud maju ja hütikesi, mis ainult ei riiva silma, vaid mis asuvad näiteks kaldakaitsevööndis, kuhu tegelikult ehitada ei tohikski, kirjutab Postimees.
Keskkonnametnikud loetlesid eelmisel nädalal Eesti mandrirannikul kümneid rajatisi, millest nii mõnegi omanikku võib nüüd oodata kuni 9000 kroonini küündiv trahv.
Ehkki ranna ja kalda kaitse seadus keelab üldjuhul uute hoonete ehitamise rannajoonest lähemale kui sada meetrit, on keskkonnaametnikel tegelikkuses siiski kaunis raske maaomanikele midagi ette heita. Näiteks satuvad keskkonnainspektorid nõutusse olukorda, kui selgub, et luba hoone püstitamiseks pärineb kohalikelt omavalitsustelt.
Tallinna uutes linnajagudes on kaldaäärsemad eramud planeeritud kõige enam 50 meetri kaugusele veepiirist. Inspektoritel aga jääb vaid käsi laiutada, sest kõik vajalikud dokumendid on ehitustegevuseks olemas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele