Ülo Toomsalu • 13. september 2000 kell 6:17

Maaomanikud sulgevad omavoliliselt rannaribad

Kümned maaomanikud on kõikjale Mandri-Eesti rannajoonele püstitanud maju ja hütikesi, mis ainult ei riiva silma, vaid mis asuvad näiteks kaldakaitsevööndis, kuhu tegelikult ehitada ei tohikski, kirjutab Postimees.

Keskkonnametnikud loetlesid eelmisel nädalal Eesti mandrirannikul kümneid rajatisi, millest nii mõnegi omanikku võib nüüd oodata kuni 9000 kroonini küündiv trahv.

Ehkki ranna ja kalda kaitse seadus keelab üldjuhul uute hoonete ehitamise rannajoonest lähemale kui sada meetrit, on keskkonnaametnikel tegelikkuses siiski kaunis raske maaomanikele midagi ette heita. Näiteks satuvad keskkonnainspektorid nõutusse olukorda, kui selgub, et luba hoone püstitamiseks pärineb kohalikelt omavalitsustelt.

Tallinna uutes linnajagudes on kaldaäärsemad eramud planeeritud kõige enam 50 meetri kaugusele veepiirist. Inspektoritel aga jääb vaid käsi laiutada, sest kõik vajalikud dokumendid on ehitustegevuseks olemas.

Õnneks on keskkonnainspektorite väitel siiski vähe neid, kes oma maalapiga külgneva rannariba sulgevad, võttes teistelt inimestelt ära asjaõigusseadusest tuleneva igameheõiguse kallasrajal liikuda. Paari erandi hulgas on avalikkusele tuntuim president Lennart Meri suletud kinnistu Viimsi poolsaarel.

'Tegelikult on see nüüd kõige lollakam olukord, sest kuidas ma hakkan siinmail kelleltki teiselt kaldakaitseseaduse täitmist nõudma, kui otse nina all on hea näide meie riigi esimeselt mehelt, kes on kogu poolsaare kinni pannud,' märkis keskkonnainspektsiooni peadirektor Heiki Nurmsalu.

Hetkel kuum