Kaabliotsijate peamine ülesanne on leida maapõuest telefonikaableid, metallist gaasi- ja veetorusid ning ka fiiberoptilisi kaableid, kui need on metallribaga märgistatud.
Loomulikult võib kaabliotsijatel ka palju peenemaid funktsioone olla, näiteks leida õige kaabel kohast, kus on suurel hulgal maa-aluseid kommunikatsioone. Iga maa sees olev kaabel võtab ümbritsevast keskkonnast vastu raadiosignaale ja kiirgab need siis piki juhet välja. Kaabliotsijad leiavadki maa seest kommunikatsiooniliine nende poolt kiiratava signaali või magnetvälja järgi.
Uudistoode Eesti turul on OÜ Aiveli poolt Suurbritanniast imporditavad U-Scani otsimisseadmed. OÜ Aiveli juhatuse esimees Veiko Lasting leiab, et U-Scan on oma hinnaklassis väga hea lisavarustusega seade, näiteks mõõtskaalat tavaliselt U-Scaniga samasse hinnaklassi kuuluvate seadmete standardvarustusest ei leia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sagedamini otsitaksegi U-Scani abil telefonikaableid, metallist gaasi- ja veetorusid, ning plastkommunikatsioone, mis on metallribaga märgistatud. Siiski saab U-Scaniga avastada ka plast-, savi-, betoon- ja muude mittemetalltorude asukohta, kui torusse lastakse isetoimiv saatja, mida liigutatakse kas pika varda või veevoolu abil. Normaaltingimustes saab signaale vastu võtta kuni viie meetri kaugusel saatjast. U-Scaniga saab avastada nii kaableid, mis on voolu all, kui ka pingestamata kaableid, juhul kui neil on metallriba sees ja nad ei asu väga sügaval.
Lisades U-Scanile lisaseadme Scansmitter, saab tema abil ühele või mitmele kommunikatsioonile korraga anda kunstliku erilise signaali nii, et seda signaalikandjat saab teistest eraldi üles leida. Scansmitter on konstrueeritud nii, et selle rakendamiseks pole füüsiline kontakt kaabli metallosaga tingimata vajalik. Selle signaal on avastatav ka teiste juhtivate kaabliotsimisseadmetega. U-Scanile paigaldatavate lisaseadmete seas on veel näiteks metallkaane otsija, mis aitab leida sulgemiskraane, kontroll- ja teeninduskaevu kaasi.
U-Scaniga on mõõtmissügavus 2-3 meetrit, sondi kasutades aga kuni 9 meetrit.
3M Eesti filiaali telekommunikatsiooni-, elektri- ja elektroonikatoodete konsultant Priit Muuga ütleb, et kaabliotsimine pole mitte teadus, vaid kunst. ?Ei piisa sellest, kui on olemas kas hea aparatuur või hea spetsialist ? kindlasti peavad väga head olema mõlemad,? toonitab Muuga. Sellega saab vastuse ka küsimus, kas kaabliotsijaid laenutada saab, sest nende ostuhind on asjaarmastajale siiski küllalt soolane.
Muuga rõhutab, et igasugune kaevetöö tuleb omavalitsusega (Tallinnas kommunaalametiga) kooskõlastada ja see on seadustega täpselt määratletud. Ilma kaeveloata tohib teha töid kuni 20 cm sügavusel. Omavalitsustel on teada, kellele kuuluvad kommunikatsioonid maa-alal on. Kurvaks näiteks võib tuua hiljutised kaevetööd Saaremaal, kus käimlat ehitades katkestati mitmeks tunniks telefonside suurel osal saarest.
3Mi toodetavate kaabliotsimisseadmete töötamispõhimõte on analoogne eelpooltoodutega ? signaal saadetakse kaablisse kas otseühendusega, asetades kaabli ümber signaalitangid või induktsioonimeetodil, asetades saatja kaablitrassile. Erinevus on sisemises patenteeritud antennide süsteemis ja lisavõimalustes. Elektrikaableid saab leida ka saatjat kasutamata ning signaali saab vajadusel saata pingestatud kaablisse.
3M Dynatel 2273E on mikroprotsessoril põhinev süsteem, mis aitab leida torusid, kaablitrasse, isolatsioonirikke kohti, identifitseerib kaableid ja paare. Samaaegselt saab otsida nii kaablit kui ka rikke kohta.
Tihti ei piisa sellest, kui leida kaabli trass, vaid on vaja leida mõni täpsem koht ? näiteks kaablite ühendusmuhv või torude kolmik. Selleks on 3M välja töötanud EMS-markerid (Electronic Marker System), kõnekeeles ?antennid?, ?poid? või ?majakad?. Marker paigutatakse maa sisse ja kaabliotsija lisaseadmega on võimalik see kiiresti leida. Marker on passiivne, st ta ei sisalda patareid ja võib olla maa sees kümneid aastaid. Erinevate kommunikatsioonide ? telefoni-, elektri-, televisioonikaablite, gaasi-, vee- ja heitveetorude jaoks on standardiseeritud kindla sageduse ja värviga markerid. Eestis levinuimad markerid on umbes 10 cm läbimõõduga pallid, mis paigaldatakse kuni 1,2 m sügavusele, kuid kasutatakse ka kuni 2,4 m sügavuselt leitavaid markereid.