Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haihtunud miljonid
Hämaratel asjaoludel on kuni viimase ajani makstud ligi 750 miljonit krooni Ühispanga eellase Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) külmutatud korrespondentkontolt Venemaa Välismajanduspangas eriliselt välja valitud ja salastatud ettevõtetele.
Samal ajal ootab ligi 150 ettevõtet asjatult Eesti Panga juurde loodud riikliku VEB Fondi ukse taga raha jagamist, sest neil on õigus saada sellest proportsionaalne osa. Eesti Panga andmetel on seni jagamisest kõrvale jäetud ettevõtetel saada üle 340 miljoni krooni.
Eile keeldusid nii Ühispank kui ka Eesti Pank tunnistamast oma õigust PEAPi arve käsutamisele, jättes täpsustamata, kuidas ja kellele on sealt välja makstud sadu miljoneid kroone.
PEAPi arve Venemaa Välismajanduspangas ei kuulu Ühispangale, sest see on üle antud VEB Fondile, ütles Ühispanga president Ain Hanschmidt. ?Külmutatud raha omanik on VEB Fond,? täpsustas ta.
PEAPi korrespondentkonto ei kuulu VEB Fondile, kellele ei kuulu ühtegi kontot, ütles Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell. Samas jättis Kell vastamata, kas konto kuulub Eesti Pangale.
Venemaa Välismajanduspanga korrespondentsuhete osakonna töötaja Vladimir Komissarov jäi telefonis vait, kui kuulis, et ükski Eesti juriidiline isik ei tunnista ennast ligi 20 miljoni dollariga konto omanikuks. ?See on imelik, väga imelik,? ütles Komissarov pika mõtlemise peale. Ta lisas, et ei soovi PEAPi arvet puudutavatele küsimustele teema keerulisuse tõttu vastata.
Eesti Pank jätkab visalt versiooni levitamist, mille kohaselt on mõned kreeditorid võtnud VEB Fondist välja oma nõude külmutatud rahale ja fondi tõendi alusel ise oma raha Venemaa Välismajanduspangast kätte saanud.
Juristid ja pangandustegelased peavad sellist väidet absurdseks, sest pank saab kontol operatsioone teha vaid konto valdaja korraldusel.
Kui vastab tõele, et külmutatud arvetelt on raha välja makstud eriliselt valitud isikutele, siis on tegemist kreeditoride raha arutu raiskamisega, sest pole järgitud võrdse kohtlemise printsiipi, ütles vandeadvokaat Leon Glikman. Glikmani advokaadibüroo esindab külmutatud raha küsimuses aktsiaseltse Saare Kalur ja Pärnu Kalur.
Olukord, kus korrespondentarve ei kuulu kellelegi, pole võimalik, ütles Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke. ?PEAPi arve peab kuuluma kas Ühispangale või Eesti Pangale, kes oli Ühispanga partner viimase ühinemisläbirääkimistel PEAPiga,? selgitas Raasuke.
Korrespondentarve võis omanikku vahetada vaid tsiviilõigusliku lepingu alusel või sundvõõrandamise korral, mille kohta pole esitatud ühtegi dokumenti, ütles vandeadvokaat Kalev Bachmann, kes esindab Ühispanga vastases nõudes A.O. Imbit.
Kaks nädalat tagasi tunnistas Tallinna linnakohus Ühispanga PEAPi õigusjärglaseks, millele tuginedes mõistis pangalt välja 56,6 miljonit krooni pankrotistunud A.O. Imbi kasuks, kes on VEB Pangas külmutatud raha nõudeõiguse omanik.
Juhul kui selgub, et senised väljamaksed valitud kreeditoridele pole olnud õiguspärased ja tegelikud nõudeõiguse omanikud polegi PEAPi arvelt midagi kätte saanud, võib nõue ületada isegi miljardit krooni.
Venemaa Välismajanduspangas külmutatud rahaga seotud üksikasju on seni varjatud ka Eesti Panga nõukogu eest, ütles panganõukogu liige Kalle Jürgenson. ?Riigikogu võib külmutatud rahaga seotud asjaolude selgitamiseks moodustada komisjoni, kui ilmneb tõsise kahju saamise oht riigile,? lisas Jürgenson, kes on ühtlasi riigikogu rahanduskomisjoni esimees.
1992. aasta 13. jaanuaril külmutas Venemaa VEBis ligi 64 miljonit USA dollarit Eesti Panga ja UBB raha. Finantsraskustesse sattus üle kolmesaja Eesti ettevõtte, kelle raha oli korrespondentkontodel.
1993. aastal asutas riigikogu Eesti Panga juurde külmutatud raha kättesaamiseks VEB Fondi.
Et vabastada Eesti Pank kohustustest oma klientide ees, moodustati Eesti Panga välisoperatsioonide osakonnast Põhja-Eesti Aktsiapank, mis võttis üle VEBis külmutatud Eesti Panga konto.
1993. aasta 30. märtsil VEBile saadetud memorandumis kirjutab toonane Eesti Panga asepresident Vahur Kraft, et külmutatud arvetel on 31 mln USD PEAPi ja 32 miljonit USD UBB raha. Kokku seega enam kui miljard krooni.
1.
Konto kuulub Ühispangale, kes varjab seda soovimatute nõuete vältimiseks.
Ühispank on rikkunud oma kreeditoride suhtes võrdse kohtlemise nõuet, jagades külmutatud kontolt ligi 750 miljonit krooni oma soosikutele, jättes aga ilma ligi 150 ettevõtet.
Nõuded järelejäänud ligi 341 miljoni krooni osas võivad pöörduda Ühispanga vastu A.O. Imbi eeskujul, kelle kasuks kohus mõistis kaks nädalat tagasi välja 56,6 miljonit krooni.
Ühispank võib nõude pöörata Eesti Panga vastu, kelle kliendid kaotasid rohkem kui miljard krooni, arveldades üle PEAPi eellaseks olnud Eesti Panga välisarveldusosakonna konto Venemaa Välismajanduspangas.
2.
Konto kuulub Eesti Pangale, kes varjab seda soovimatute nõuete vältimiseks.
Eesti Pank on rikkunud võrdse kohtlemise nõuet tema juurde riigikogu otsusega asutatud riiklikku VEB Fondi jäänud ligi 150 nõude omanike suhtes, jagades ligi 750 miljonit krooni oma soosikutele.
Ligi 341 miljoni krooni väärtuses nõudeid võib koonduda Eesti Panga ja seeläbi Eesti Vabariigi vastu.
Konto kuulumisel Eesti Pangale peab olema tsiviilõiguslik leping keskpanga ja PEAPi või Ühispanga vahel konto üleandmise kohta. Sellise lepingu olemasolu pole tänaseni avalikustatud.
3.
Kurjategijad on ebaseaduslikult omandanud PEAPi rekvisiidid ja ligipääsuvõtme külmutatud korrespondentkontole ning raha Venemaa Välismajanduspangast kõrvaldanud. Ligi 750 miljonit krooni on läinud kreeditoridele kaduma. Nõuded pöörduvad konto valdaja vastu, kes on võimalik kohtu teel välja selgitada tänu Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud õigusabi lepingule.
4.
Eestis ei tunnista ükski juriidiline isik ennast konto valdajaks, millele veel järele jäänud ligi 341 miljonit krooni võib muutuda peremeheta varaks. Eesti Panga juures tegutsevasse VEB Fondi jäänud 150 kreeditori nõudel puudub igasugune kate.