Turism annab lõviosa teenuste mahu kasvust

Turismitulud ei ole kaugeltki ainult turismifirmade tulud. Tänu väliskülaliste arvu ja turistide Eestis veedetud päevade arvu kasvule teenivad rohkem ka transpordi-, meelelahutus-, kaubandus- ja teisedki ettevõtted.

Tallinna Kaubamaja direktor Andres Liinat soovitab teenindusvaldkonna ettevõtetel tuleva aasta äriplaani koostama hakates arvestada järgmist:

Firmad, kes pakkusid kõigile kõike, on kadumas. Kõikidele suunatud turundus pole kellelegi jõukohane. Alati on olemas potentsiaalsed tulutoovad kliendid ja uued võimalused ja seepärast tundub, et on kahju keskenduda neist ainult mõnele, kuid see on vajalik. Kui firma töötab paindlikult ? jättes valikud tegemata ? töötab ta määratlemata strateegia nimel, mis raiskab väärtuslikke vahendeid.

Tähtis on suuta defineerida ühised eesmärgid. Näiteks: jaekaupmeeste ühistegevus kaubanduse legaliseerimiseks või kaubanduskeskustes paiknevate konkurentide ühisturundus.

Ennustuste kohaselt tõusevad majutussektoris hinnad 5?8. Hindade kasvul ei ole järgmise aasta teenindus- ja kaubandussektorile olulist mõju.

Pakkumist iseloomustab eelkõige suur pealinna kontsentratsioon. Hotellinduses 85, jaekaubandus umbes 45, sealjuures on ostujõu indeks Tallinnas ligi kolm korda suurem kui parimal maakonnal.

Eestis on Profindexi andmetel müügipinda kokku 0,44 m² inimese kohta. Kuigi 1995. aastast on müügipinda lisandunud keskmiselt kümnendiku võrra, tuleb Soomele järele jõudmiseks müügipinda inimese kohta ikkagi veel vähemalt neljakordistada.

Hüpermarketite (üle 2500 m2) osakaal kogu kaupluste arvus kasvab kogu Euroopas ja nii ka Eestis. Tänase informatsiooni kohaselt mahub Tallinna turule 1-2 hüpermarketit ja mõni supermarket, kuid enneolematu tähtsuse omandab läbimõeldud kontseptsioon ja muidugi asukoht.

Uuel aastal lisandub hotelliturule ligi 10 võrra enam uusi tube, sealjuures kasvab nõudlus umbes 8.

Põhjusi on ilmselt mitu, näiteks säästmine, 1997. aasta halb kogemus, Euribori jätkuv kasv, kütuse hinna kasv ei suurenda oluliselt perekonna vaba rahavoogu. Seni pidevalt vähenenud toidu osakaal üldkulutustes väheneb veelgi.

Keegi ei tea, palju raha kaduma läheb. EMORi jaekaubanduse seire andmetel sooritab 46 tallinlastest esmatarbekaupade ostud turult. Ennustame, et turu osakaal väheneb 44ni.

Konsolideerumise tulemusena saavad ka suuremad jaekaubandusettevõtted soodsaid sisseostuhindu ja seetõttu väheneb turgude märgatav hinnaeelis.

Turismiteenuste ekspordi osa Eesti koguekspordis oli möödunud aastal 19 ja ületab sellel aastal 22 piiri. Ainuüksi Tallinnas on 1,5 aasta jooksul ligi 200 000 üleöö majutatavat turisti rohkem.

Parim näide on internetipank, kus kliendid ise teostavad ülekandeid. Kliendid annavad meile uusi vihjeid oma vajaduste kohta. Turu-uuringute asemel on mõistlik keskenduda kliendiuuringutele. Ägeneb võitlus klientide lojaalsuse pärast. Kaardiprojektid muutuvad lojaalsusprogrammideks.

Väärtusi ehk kliendi eelistusi määravaid tegureid on ligi 120, kuid vaid 5-6 on neist olulise tähtsusega, ja probleemiks on see, et need muutuvad ajas. Riigipiirid ähmastuvad ning teenuste ja kaupade pakkujad ei saa enam klientide vajadusi määratleda rahvuste, vaid üha enam vajaduste järgi.

Kliendid teevad üha rohkem valikuid nn mittekatsutavate parameetrite alusel.

Ei ole ka järgmisel aastal keskpärasel võimalik olla edukas. Edukas ettevõtja ei tohi rahulduda olemasolevaga, kindlasti on põhjust otsida reserve oma firma seest, olemasolevate inimeste hulgast, samuti otsida uusi inimesi.

- Kaubandusketi tunnus on sortiment ja hind. Miks on Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluva Pirita Selveri hinnad kõrgemad kui Punase Selveri omad ja Selverite sortimendid erinevad?

Tunnistan, et oleme teinud vea. Tegelikult kasutame termineid ?väike? ja ?suur? Selver, esimene on näiteks Pirita Selver ja teine Järve Selver. Tõsi, hind peaks olema Selverites rohkem sarnane.

- Kas Drive-in on õnnestunud äriidee?

Internetikaubamaja Drive-in ei kuulu Tallinna Kaubamaja strateegiliste toodete hulka. Kaubamajal on kolm strateegilist toodet: hüpermarketid, Selverid ja mini-selverid. Drive-in?i teenus aitab täita Kaubamaja strateegilisi eesmärke.

- Kas jaekaubanduses on kasumi võtmise asemel praegu pigem turu ümberjagamise aeg?

Jah, toimub turu ümberjagamine nende arvelt, kellel on vähem läbimõeldud äriideed. Eks ole ka neid, kes kasumit võtavad. Samas ei ole ühtegi rohtu halva asukoha kompenseerimiseks.

Järgmisel aastal on jaekaubanduse turul oluline see, kes suudab müüa madalama marginaaliga, st väiksema jaekaubandusliku vahekasuga.

Krediidiinfo andmetel on Kaubamaja hüpermarketite keti marginaal 22?23, samal ajal on Maksimarketitel 20. Maksimarketi järgmise aasta eelarves on marginaaliks arvestatud umbes 16. Sellise marginaaliga tuleb sellel nädalal turule ka Prisma.

Toimub kaubandusturu korrastumine tarbija järgi. Ostjad hakkavad üha enam turgude asemel kauplusi eelistama.

Statistika järgi võtsid Eestis hotellid ja restoranid eelmisel aastal endale vaid viiendiku turismituludest. Suurima osa teenis turismist hoopis jaekaubandus.

- jaekaubandus 3,7 miljardit krooni

rahvusvaheline transport 2,1 miljardit krooni

majutus ja toitlustusettevõtted 2,1 miljardit krooni

meelelahutus 1,05 miljardit krooni

kohalik transport 0,5 miljardit krooni

muud 1,1 miljardit krooni.

Müügipindade arv. Viimase viie aastaga on müügipindade arv Eestis kasvanud kümnendiku võrra. Kokku on müügipindu 0,44 m² inimese kohta, mis on soomlastega võrreldes neli korda vähem.