Soomlased asuvad hinnarünnakule

Ostjatele esmavajalike toidu- ja tarbekaupade hinnad peaksid Eesti kaubanduskeskustes langema juba kuu-paari pärast, lubasid eile avamisel osalenud Soome ja Eesti tarbijate keskühistute SOK ja ETK esindajad.

SOK ja ETK tegutsevad Eestis jaekaubandusturul kaubamärkide Maksimarket ja Prisma all, neile kuulub uuest aastast hinnanguliselt veerand turust. Lisaks kuuluvad SOKile Sokose kaubamaja ja Kommest Auto.

Eesti Tarbijate Keskühistu (ETK) juhatuse esimees Jaan Koppel hindab tulevast hinnalangust 3-4protsendiliseks. ?Kui Tallinna Kaubamaja direktor Andres Liinat ennustab, et hinnad kaubanduses võivad järgmisel aastal 3­4 tõusta, siis meie väidame vastupidi,? lausus Koppel. Ajaks, mil hinnalangus märgatavaks muutub, ennustas Koppel lähikuid.

Eelkõige puudutab prognoositav hinnalangus toidu- ja esmatarbekaupu. Hinnates toidukaupade turu käivet Eestis 9 miljardile kroonile aastas tähendab hindade alanemine 4 võrra tarbijaile 360 miljoni suurust võitu. See jätaks iga Eesti elaniku taskusse aastas üle 250 krooni.

Hinnalanguse eelduseks on Eestis jaekaubamüügi turust praegu viiendiku omanike ETK ja SOKi ühised kauba sisseostud.

Ühiselt ostetud kaupa müüakse nii ETK Maksimarketites kui ka aastas 600 miljoni kroonist käivet prognoosivas Prisma peremarketis. ?Sikupilli keskuses avatud Prisma peremarketi Eestist ostetavast kaubast ostetakse 60 ühiselt,? ütles Koppel.

Kui esmatarbekaupade hinnalangus pere- ja Maksimarketites tõepoolest toimub, on sellega sunnitud kaasa minema ka konkurendid.

Eestis esimest RIMI kaubamärgi all tegutsevat kauplust avava OÜ Ludvigsen tegevdirektor Tiit Elias nentis, et äraootavale seisukohale pole võimalik jääda.

?Ostja on väga hinnatundlik ja Säästumarketite näol on meil hinna langetamise pretsedent juba olemas,? sõnas Elias.

Elias väitis, et hinnalangus saab tekkida siis, kui tootja hinnas järgi annab, ja võib kõne alla tulla üksikute toodete osas. ?Osal kaupadest juurdehindlus suureneb ja seega üldist hinnalangust ei tule,? lisas Elias samas.

Üldise hinnalanguse suhtes oli skeptiline ka Kaupmees Grupi finantsdirektor Alar Aasjõe. ?Kohvi ja margariini saab müüa küll miinusega, aga mähkmetel ja tampoonidel võib samal ajal olla topelthind,? sõnas Aasjõe.

Samas möönis Aasjõe, et turu hõivamise hetkel võivad suured firmad kannatada üsna pikaajalist miinust.

Soome kapitalil põhineva hulgimüügifirma AS Kesko Eesti direktor Riho Maurer keeldus hinnalanguse mõju hulgikaubandusele kommenteerimast.

Igapäevaste kaupade hinnalangus suurtes marketites võib seada ohtu ka Säästumarketid, mille äriidee on vähenõudlikes tingimustes pakkuda väikest valikut odavatest kaupadest.

ETK ja SOKi ühisostude abil kavandatav hinnalangus puudutab eelkõige Eestit, sest ETK käive on SOKiga võrreldes kaduvväike. Kui ETK kogukäive oli eelmisel aastal 2,9 miljardit krooni, siis jaekaubanduse kõrval ka hotellinduse ja restoranidega tegeleva SOKi kogukäive ulatus 89 miljardi kroonini.

Toidu- ja esmatarbekaupade turuosalt on ETK ja SOK siiski võrreldavad. ETK turuosa Eestis on umbes 20 protsenti, Soome Tarbijate Keskühistu turuosa Soomes 28 protsenti.