Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutsetöö pani eestlased vene keelt õppima
Esimest korda taasiseseisva Eesti Vabariigi ajal istusid üleeile õhtul Pärnu keeltekooli õpilaua taha täiskasvanud eestlased, õppimaks vene keelt oma ameti huvides, kirjutab Pärnu Postimees.
Grupp on viieliikmeline, enamik õppureist on Ühispanga töötajad.
Vene ärikeelt omandama hakkavate õpilaste ees seisis vene keele õpetaja Valentina Perelõgina, kes alustas kõige lihtsamast. 'Kak vas zovut?' oli tema esimene küsimus keeleõppijaile, kes kordamööda vastama pidid. Õpikutest lebas laual 'Delovoi russkii jazõk'.
Perelõgina pidas juhtunut Pärnus ajalooliseks sündmuseks, sest omariikluse ajal ei ole täiskasvanud keeltekoolis varem vene keelt õppida tahtnud. Sama kinnitas keeltekooli juhataja Sirje Nakkurt, kes arvas, et vene keele buum alles algab.
'Kui neli aastat tagasi ei kirjutanud keegi tööpakkumiskuulutusse, et nõutav on vene keele oskuski, siis nüüd vajatakse pidevalt inglise ja vene keele valdajaid,' rääkis Nakkurt. Perelõgina seletas oma reisikogemuste põhjal, et nii Soomes, Taanis, Lätis kui Leedus õpivad inimesed ammu vene keelt.
Ühispanga peateller Ulli Valdson ütles, et panga töötajad tõi koolipinki igapäevatöö. 'Paljud kliendid on vene rahvusest ja ehkki riigikeel on eesti keel, jääb kliendile meeldiv mulje, kui osatakse suhelda tema emakeeles,' selgitas ta.