• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euromiljard teel Eestisse

    Järgmisel aastal jõuab Eestisse üle miljardi krooni Euroopa abiprogrammide raha, mis peaks aitama Eesti ettevõtjal nii mõnegi projekti lõpule viia.
    Euroopa abiprogramm ISPA annab raha suurte infrastruktuuriobjektide ehitamiseks ja keskkonnakaitseks. 2001. aastal peaks sealt miljoneid kroone saama Eesti maanteed, pealinna uue prügila ehitus ja mitme linna reoveepuhastusseadmed.
    Esimesed otsused ISPA projektide kohta tehakse selle aasta oktoobris ja novembris. Projektide ISPA-poolseks kaasfinantseerimiseks on kavandatud järgmisel aastal 420 miljonit krooni. Ehituse alguseks on kõigil projektidel aasta 2001, kuid valmimine lükkub osal projektidel 2002. aastasse.
    Aasta algupoole oli ajakirjanduses juttu, et ISPA abiprogrammi rahaga kavandatud projektid liiguvad üsna vaevaliselt. Jõelähtme prügila rahataotluse rahuldamise otsus peaks langetatama oktoobri lõpus, ütleb ASi Tallinna Prügila nõukogu esimees Charlie Viikberg. Tallinna Prügila taotleb ISPA-lt Jõelähtme prügila ehituseks ja Pääsküla oma katmiseks kummalegi 78 miljonit krooni. Viikberg lisab, et euroraha saamine ei sõltu enam neist, vaid Euroopa bürokraatiamasinast. ?Kui me seda raha ei saa, tuleb lihtsalt rohkem laenu võtta, aga midagi hullu lahti ka pole,? ütleb ta.
    Eesti poolt ISPA abiprogrammiga tegeleva rahandusministeeriumi ametniku Priit Utso kinnitusel on tänaseks Euroopa Komisjonile Eesti poolt esitatud 5 projektitaotlust, mis katavad kogu võimaliku rahastamise järgmiseks aastaks. Aasta alguse viivituse põhjustas Utso väitel asjaolu, et projektide ettevalmistamisel väga hea kvaliteedi tagamine võttis mõnevõrra rohkem aega.
    ISPA projektide vähempakkumisel on võimalik osaleda kõigil Eesti ettevõtetel ja ka Euroopa Liidu liikmesriikide ja 10 ELi kandidaatriigi firmadel. Vähempakkumiste kogumaksumus kokku järgmiseks aastaks on ligikaudu 47 miljonit eurot ehk ligi 735 miljonit krooni koos Eesti-poolse 25protsendilise kaasfinantseerimisega.
    Euroraha saabub Eestisse vastavalt projektide elluviimisele. Eesti pool katab esmalt kulud ning seejärel hüvitab need Euroopa Komisjon.
    Eesti põllumehed ootavad pikisilmi abiprogrammi SAPARD käivitumist, millest on ette nähtud toetused maaelu ja põllumajanduse arendamiseks. Samas peab põllumehel 50 protsenti abiprogrammist taotletavast summast endal olemas olema. Kuna tänavu SAPARDi käivitumine viibis, on järgmisel aastal Eestil kasutada kahe aasta raha 227 miljonit krooni.
    Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai kinnitusel on maaettevõtjate huvi SAPARDi vastu päris suur olnud. ?Seda kartust, et raha kasutamata jääb, küll ei ole,? ütleb Kevvai.
    SAPARDit ettevalmistav Phare SPP pilootprojekt töötab aasta algusest, see toob Lõuna-Eesti põllumeestele ja maaettevõtjatele kokku 15 miljonit krooni.
    Lõuna-Eestisse torupillikeskust rajav Ants Taul sai taotletud 295 000 krooni üle noatera kätte. ?Natuke oli probleeme oma osaga, aga nüüd üks ehitusfirma mul siin juba ehitab,? räägib Taul. Ta tahab vanast laudast külalistemaja ehitada. Saadud raha eest saab ta enda sõnul vaid esimese korruse valmis, kui ?viguritega? teha. Vigurid tähendavad seda, et päris euronõuetele maja ei vasta.
    Taul loodab, et ehk saab kunagi euroraha juurdegi, sest praegu on ta kõvasti võlgades, raha on hädasti vaja. Pangast laenu saamine on keeruline, sest suurema laenu puhul on vaja ka suuremaid tagatisi.
    Taulil on välja panna seitse hoonet ja 23,4 hektarit maad, millest seitse hektarit metsa. ?See kõik hinnati 230 000 krooni peale,? nendib Taul. ?Oleks see kõik kusagil linnas, maksaks võib olla 23 miljonit!?
    Seepärast leiabki ta, et euroraha on neile, kellel endal natukenegi kapitali olemas, päris heaks päästerõngaks ettevõtte arendamises.
    Phare abiprogramm on mõeldud riigiasutuste ja mittetulundusühingute administratiivse ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks. Samuti Euroopa seaduste tehniliste nõuete rakendamiseks vajalikeks investeeringuteks.
    Euroopa Komisjon (EK) eraldab Eestile 2001. a Phare programmi raames abi kuni 421 miljonit krooni. Raha eraldamisel võtab EK arvesse rahvastiku arvu, SKTd inimese kohta, eelnevate abiprogrammide tulemuslikkust ja kandidaatriigi edusamme ELiga ühinemiseks ettevalmistumisel. Raha saamine Euroopast on tõeline bürokraatlik kadalipp. Projektide ettepanekud võetakse kokku rahandusministeeriumis, kes koostab ülevaate Eesti kogu välisabi vajadustest ja valmistab ette Phare finantseerimisettepaneku. Dokument saadetakse EK Delegatsiooni Eestis, kes analüüsib finantseerimisettepaneku läbi ning saadab heakskiidetud projektid Brüsselisse.
    Ministeeriumid esitasid rahandusministeeriumile Phare 2001 rahvusliku programmi tarbeks tänavu kokku 37 abivajaduse lühikirjeldust ligi 1,2 miljardi krooni ulatuses. Sealjuures taotleti investeeringuteks 827 miljonit ning administratiivse suutlikkuse tugevdamiseks 359 miljonit krooni.
    Eurointegratsioonibüroo ja rahandusministeerium analüüsisid esitatud abivajadusi ning tegid ettepaneku edasi töötada 17 projektiga kokku 546 miljoni krooni ulatuses.
    I Phare rahvuslik programm
    - institutsionaalset arengut ja acquis-investeeringuid toetavad projektid ligi 211 mln krooni
    sihtregioonide majanduslikku ja sotsiaalset arengut toetavad projektid 140 mln krooni
    Euroopa Ühenduste programmides osalemine ~23 mln krooni (Eesti-poolse osalemismaksu tasumine kuni 50 ulatuses)
    II Phare piiriäärsete alade koostööprogramm, ligi 47 mln krooni
    Igal aastal on võimalik saada ISPA projektide kaasrahastamiseks tagastamatu abina ca 450 mln krooni, sellest:
    - transport 225 mln krooni
    keskkond 225 miljonit krooni.
    Aastal 2000 on Eesti esitanud Euroopa Komisjonile 5 projekti ISPA kaasrahastamiseks, nendest 1 transpordi ja 4 keskkonnaprojekti:
    - Via Baltica, Ikla?Tallinna ja Tallinna?Narva maantee taastusremont (1. etapp)
    Narva reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine
    Tartu tunnelkollektori ehitus
    Viljandi veepuhastussüsteemi ehitus
    Tallinna Prügila ehitus Jõelähtmel (1. etapp)
    Maaettevõtluse ja põllumajanduse arendamiseks 227 mln krooni. Eestile on põllumajandusministeeriumi koduleheküljel seisva pressiteate kohaselt aastaks 2000?2006 SAPARDi raames igal aastal ette nähtud 12 miljonit eurot ehk 187 mln krooni.
    SAPARDi rakenduse protsess ja investeeringutoetuste taotlemise mehhanism on kirjutatud põllumajandustoodete ja turu korraldamise seadusse.
    SAPARDit ettevalmistav Phare SPP pilootprojekt toob Lõuna-Eesti maaettevõtjatele 15 mln krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Rootsi suurpank lõpetab tegevuse Soomes ja Taanis
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Piletilevi ostis Leedu konkurendi
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uusi sanktsioone
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.