Euromiljard teel Eestisse

Järgmisel aastal jõuab Eestisse üle miljardi krooni Euroopa abiprogrammide raha, mis peaks aitama Eesti ettevõtjal nii mõnegi projekti lõpule viia.

Euroopa abiprogramm ISPA annab raha suurte infrastruktuuriobjektide ehitamiseks ja keskkonnakaitseks. 2001. aastal peaks sealt miljoneid kroone saama Eesti maanteed, pealinna uue prügila ehitus ja mitme linna reoveepuhastusseadmed.

Esimesed otsused ISPA projektide kohta tehakse selle aasta oktoobris ja novembris. Projektide ISPA-poolseks kaasfinantseerimiseks on kavandatud järgmisel aastal 420 miljonit krooni. Ehituse alguseks on kõigil projektidel aasta 2001, kuid valmimine lükkub osal projektidel 2002. aastasse.

Taul loodab, et ehk saab kunagi euroraha juurdegi, sest praegu on ta kõvasti võlgades, raha on hädasti vaja. Pangast laenu saamine on keeruline, sest suurema laenu puhul on vaja ka suuremaid tagatisi.

Taulil on välja panna seitse hoonet ja 23,4 hektarit maad, millest seitse hektarit metsa. ?See kõik hinnati 230 000 krooni peale,? nendib Taul. ?Oleks see kõik kusagil linnas, maksaks võib olla 23 miljonit!?

Seepärast leiabki ta, et euroraha on neile, kellel endal natukenegi kapitali olemas, päris heaks päästerõngaks ettevõtte arendamises.

Phare abiprogramm on mõeldud riigiasutuste ja mittetulundusühingute administratiivse ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks. Samuti Euroopa seaduste tehniliste nõuete rakendamiseks vajalikeks investeeringuteks.

Euroopa Komisjon (EK) eraldab Eestile 2001. a Phare programmi raames abi kuni 421 miljonit krooni. Raha eraldamisel võtab EK arvesse rahvastiku arvu, SKTd inimese kohta, eelnevate abiprogrammide tulemuslikkust ja kandidaatriigi edusamme ELiga ühinemiseks ettevalmistumisel. Raha saamine Euroopast on tõeline bürokraatlik kadalipp. Projektide ettepanekud võetakse kokku rahandusministeeriumis, kes koostab ülevaate Eesti kogu välisabi vajadustest ja valmistab ette Phare finantseerimisettepaneku. Dokument saadetakse EK Delegatsiooni Eestis, kes analüüsib finantseerimisettepaneku läbi ning saadab heakskiidetud projektid Brüsselisse.

Ministeeriumid esitasid rahandusministeeriumile Phare 2001 rahvusliku programmi tarbeks tänavu kokku 37 abivajaduse lühikirjeldust ligi 1,2 miljardi krooni ulatuses. Sealjuures taotleti investeeringuteks 827 miljonit ning administratiivse suutlikkuse tugevdamiseks 359 miljonit krooni.

Eurointegratsioonibüroo ja rahandusministeerium analüüsisid esitatud abivajadusi ning tegid ettepaneku edasi töötada 17 projektiga kokku 546 miljoni krooni ulatuses.

I Phare rahvuslik programm

- institutsionaalset arengut ja acquis-investeeringuid toetavad projektid ligi 211 mln krooni

sihtregioonide majanduslikku ja sotsiaalset arengut toetavad projektid 140 mln krooni

Euroopa Ühenduste programmides osalemine ~23 mln krooni (Eesti-poolse osalemismaksu tasumine kuni 50 ulatuses)

II Phare piiriäärsete alade koostööprogramm, ligi 47 mln krooni

Igal aastal on võimalik saada ISPA projektide kaasrahastamiseks tagastamatu abina ca 450 mln krooni, sellest:

- transport 225 mln krooni

keskkond 225 miljonit krooni.

Aastal 2000 on Eesti esitanud Euroopa Komisjonile 5 projekti ISPA kaasrahastamiseks, nendest 1 transpordi ja 4 keskkonnaprojekti:

- Via Baltica, Ikla?Tallinna ja Tallinna?Narva maantee taastusremont (1. etapp)

Narva reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine

Tartu tunnelkollektori ehitus

Viljandi veepuhastussüsteemi ehitus

Tallinna Prügila ehitus Jõelähtmel (1. etapp)

Maaettevõtluse ja põllumajanduse arendamiseks 227 mln krooni. Eestile on põllumajandusministeeriumi koduleheküljel seisva pressiteate kohaselt aastaks 2000?2006 SAPARDi raames igal aastal ette nähtud 12 miljonit eurot ehk 187 mln krooni.

SAPARDi rakenduse protsess ja investeeringutoetuste taotlemise mehhanism on kirjutatud põllumajandustoodete ja turu korraldamise seadusse.

SAPARDit ettevalmistav Phare SPP pilootprojekt toob Lõuna-Eesti maaettevõtjatele 15 mln krooni.