• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läänemaa Penijõe mõis sai odava maakütte

    Läänemaal Matsalu looduskaitsealal asuva Penijõe mõisa ligi pool miljonit krooni maksnud maakütteseadmed toodavad odavat keskkonnasäästlikku energiat.

    ?Maaküte on kõige ökonoomsem. Pole vaja vedada kütust ega palgata töölisi,? ütles Matsalu looduskaitseala direktor Taivo Kastepõld. ?Elektrit mõnevõrra kulub, aga maakütteseadmete hoolduskulu on null.?
    ?Esmapäeval lasksime mõisa sooja sisse,? ütles maakütteseadmed Penijõele paigaldanud firma PG Ehitus projektijuht Toomas Uustani. ?Kõik arvasid, et nii lühikese ajaga pole võimalik kütet saada.?
    Firma kahel töömehel kulus paar nädalat kahe kilomeetri pikkuse plasttoru maasse kaevamiseks, katlamaja ühendamiseks läks veel kolm päeva.
    Uustani sõnul töötavad maakütteseadmed vähemalt 20 aastat. ?Soomes on neid nii kaua paigaldatud ja siiani peavad vastu,? ütles ta.
    Maakütteseadmeid müüvate firmade juhid ennustavad lähiaastail maaküttekatelde populaarsuse kasvu. ?Järgmisel aastal kolmekordistub Eestis paigaldatud maakütteseadmete arv,? ennustas PG Ehituse juhatuse liige Meelis Rae. Tema andmeil töötab Soomes kuni 11 000 maaküttekatelt.
    Eesti töötab üle saja maakütteseadme, tuntuim neist President Lennart Meri Viimsi kodus. Nad töötavad nagu tagurpidi tööle pandud külmkapp: pinnasesse paigaldatakse plasttoru, milles ringleb denatureeritud etanooli vesilahus. Väga madala keemistemperatuuriga vedelik kogub maapinnast soojust, aurustub ja kõrge surve all gaasi veeldades vabaneb soojus, mis kütab kuumaveekatelt.
    Uudise vahendas Lääné Elu ajakirjanik Andrus Karnau.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.