Inno Tähismaa • 18 oktoober 2000

Läänemaa Penijõe mõis sai odava maakütte

Läänemaal Matsalu looduskaitsealal asuva Penijõe mõisa ligi pool miljonit krooni maksnud maakütteseadmed toodavad odavat keskkonnasäästlikku energiat.

?Maaküte on kõige ökonoomsem. Pole vaja vedada kütust ega palgata töölisi,? ütles Matsalu looduskaitseala direktor Taivo Kastepõld. ?Elektrit mõnevõrra kulub, aga maakütteseadmete hoolduskulu on null.?

?Esmapäeval lasksime mõisa sooja sisse,? ütles maakütteseadmed Penijõele paigaldanud firma PG Ehitus projektijuht Toomas Uustani. ?Kõik arvasid, et nii lühikese ajaga pole võimalik kütet saada.?

Firma kahel töömehel kulus paar nädalat kahe kilomeetri pikkuse plasttoru maasse kaevamiseks, katlamaja ühendamiseks läks veel kolm päeva.

Uustani sõnul töötavad maakütteseadmed vähemalt 20 aastat. ?Soomes on neid nii kaua paigaldatud ja siiani peavad vastu,? ütles ta.

Maakütteseadmeid müüvate firmade juhid ennustavad lähiaastail maaküttekatelde populaarsuse kasvu. ?Järgmisel aastal kolmekordistub Eestis paigaldatud maakütteseadmete arv,? ennustas PG Ehituse juhatuse liige Meelis Rae. Tema andmeil töötab Soomes kuni 11 000 maaküttekatelt.

Eesti töötab üle saja maakütteseadme, tuntuim neist President Lennart Meri Viimsi kodus. Nad töötavad nagu tagurpidi tööle pandud külmkapp: pinnasesse paigaldatakse plasttoru, milles ringleb denatureeritud etanooli vesilahus. Väga madala keemistemperatuuriga vedelik kogub maapinnast soojust, aurustub ja kõrge surve all gaasi veeldades vabaneb soojus, mis kütab kuumaveekatelt.

Uudise vahendas Lääné Elu ajakirjanik Andrus Karnau.

Hetkel kuum