Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Eesti on valmis uue majanduse vastuvõtmiseks?
Ettevõtte suurusest, profiilist, tegevusalast ja veel väga paljudest asjaoludest sõltub, kuivõrd firma saab uue majanduse põhimõtteid üle võtta.
Meie valdkonnas ei toimu suuri muudatusi nädalate ja kuudega, milleks näiteks tehnoloogiafirmad peavad valmis olema.
Küsimus on ka meeskonnatöös ja selle korraldamises, kuidas teha seatud eesmärgid töötajatele huvitavaks. Plaanist kui niisugusest loobumine ei tule aga kõne allagi, sest tänu suurtele investeeringutele ja kallitele põhivahenditele peame väga pikaajalises perspektiivis ette nägema, mismoodi nende põhivahenditega töötada.
Võttes näiteks mõne n-ö uue majanduse firma, arvan, et ka neis on esindatud mõlemad pooled ? üks pool teeb traditsiooniliselt tööd ja ka selle töö korraldamine on traditsiooniline. Võib-olla on aga selle töö tegemise eelduseks mingi uue lahenduse väljamõtlemine ja võib-olla sünnib uudsete meetoditega see lahendus kergemini.
Eesti on sama valmis kui kogu muu maailm ning uue majanduse puhul on tegemist majandusliku evolutsiooni järgmise tasemega. Samahästi võiks bakter arutleda, kas ta peaks saama hulkrakseks organismiks, ning kuigi kindlasti jäävad alles ka bakterid, ei ole nende elu kaugeltki nii kaunis kui inimesel.
Uus majandus tähendabki seda, et tegemist on hulkrakse organismiga, mis on ühendatud närvidega ehk siis internetiga, kus igal rakul on oma tööülesanne, kuigi nad asuvad erinevates kohtades.
Ei ole olemas ärivaldkonda, kus ei saa rakendada uue majanduse põhimõtteid. Kuigi täna räägib mõni ettevõte viieaastasest planeerimistsüklist, mis kahtlemata on hea, siis peavad nad olema valmis oma plaane ka nädalate jooksul ümber vaatama. Kes seda ei suuda, satub varem või hiljem löögi alla.
Mõne aasta pärast ei ole eriti elujõulised need kaubandusettevõtted, kes pole näiteks klienditeeninduse süsteemi ja internetikaubandust integreerinud. Näiteks Kalev saaks konkurentsis olulise võidu, kui ta läheks globaalsele turule ja mõtleks, kuidas end läbi interneti turustada. Miks mitte veebisaidi kaudu, kust igaüks saaks oma nimega kommi tellida.
Ka Eesti Energia ei saa mõne aasta pärast turul olla, kui elektri eest ei saa interneti vahendusel maksta.