• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti on valmis uue majanduse vastuvõtmiseks?

    Ettevõtte suurusest, profiilist, tegevusalast ja veel väga paljudest asjaoludest sõltub, kuivõrd firma saab uue majanduse põhimõtteid üle võtta.
    Meie valdkonnas ei toimu suuri muudatusi nädalate ja kuudega, milleks näiteks tehnoloogiafirmad peavad valmis olema.
    Küsimus on ka meeskonnatöös ja selle korraldamises, kuidas teha seatud eesmärgid töötajatele huvitavaks. Plaanist kui niisugusest loobumine ei tule aga kõne allagi, sest tänu suurtele investeeringutele ja kallitele põhivahenditele peame väga pikaajalises perspektiivis ette nägema, mismoodi nende põhivahenditega töötada.
    Võttes näiteks mõne n-ö uue majanduse firma, arvan, et ka neis on esindatud mõlemad pooled ? üks pool teeb traditsiooniliselt tööd ja ka selle töö korraldamine on traditsiooniline. Võib-olla on aga selle töö tegemise eelduseks mingi uue lahenduse väljamõtlemine ja võib-olla sünnib uudsete meetoditega see lahendus kergemini.
    Eesti on sama valmis kui kogu muu maailm ning uue majanduse puhul on tegemist majandusliku evolutsiooni järgmise tasemega. Samahästi võiks bakter arutleda, kas ta peaks saama hulkrakseks organismiks, ning kuigi kindlasti jäävad alles ka bakterid, ei ole nende elu kaugeltki nii kaunis kui inimesel.
    Uus majandus tähendabki seda, et tegemist on hulkrakse organismiga, mis on ühendatud närvidega ehk siis internetiga, kus igal rakul on oma tööülesanne, kuigi nad asuvad erinevates kohtades.
    Ei ole olemas ärivaldkonda, kus ei saa rakendada uue majanduse põhimõtteid. Kuigi täna räägib mõni ettevõte viieaastasest planeerimistsüklist, mis kahtlemata on hea, siis peavad nad olema valmis oma plaane ka nädalate jooksul ümber vaatama. Kes seda ei suuda, satub varem või hiljem löögi alla.
    Mõne aasta pärast ei ole eriti elujõulised need kaubandusettevõtted, kes pole näiteks klienditeeninduse süsteemi ja internetikaubandust integreerinud. Näiteks Kalev saaks konkurentsis olulise võidu, kui ta läheks globaalsele turule ja mõtleks, kuidas end läbi interneti turustada. Miks mitte veebisaidi kaudu, kust igaüks saaks oma nimega kommi tellida.
    Ka Eesti Energia ei saa mõne aasta pärast turul olla, kui elektri eest ei saa interneti vahendusel maksta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Poola tuulepargi käivitamine jõustas Ignitise esimest kvartalit
Leedu energiakontsern Ignitis grupe EBITDA kasvas 2021. aasta esimese kvartaliga võrreldes 42,6%, kasvule aitas Green Generationi segmendis käivitatud Pommeri tuulepark Poolas.
Leedu energiakontsern Ignitis grupe EBITDA kasvas 2021. aasta esimese kvartaliga võrreldes 42,6%, kasvule aitas Green Generationi segmendis käivitatud Pommeri tuulepark Poolas.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Välisinvestorid on Eestiga rohkem rahul, kuid pole kedagi palgata
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.