Sõnatu täiuslikkus

Eesti Draamateatri väike saal ei ole enam tavaline mängusaal. Alates oktoobrikuust saab see tuhmkuldse valgusega toaks, kus lukus ukse taga, keset raskeid vaipu, nikerdatud mööblit ja hämaraid varje ootavad asjatult oma isandat koer Popi ja pärdik Huhuu. Sest ühel päeval isand enam ei tule. ?Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja uni, hirmsam kui tõde. Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu.?

Nii kirjutas Friedebert Tuglas oma kuulsas novellis. Tuglas on ise väitnud, et novelli ?Popi ja Huhuu? idee tärkas tal 1911. aastal Louvre?is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmed ning sellega oli teose flaamipärane interjöör kindlaks määratud.

Madalmaade olustiku täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes veel korduvalt Louvre?is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, Antverpeni ja Genti. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris kirjanik kolme päevaga.