Aktsionäride panus ettevõttesse

a) välisomaniku investeering (kas rahas, kaupades või sisseseades);

b) kohaliku omaniku investeering (juhtimisoskused, erialateadmised, isiklikud kontaktid).

Omanike struktuuri kujunemisel mängivad olulisimat osa siiski raha ja muud ettevõttesse investeeritud varad. Oskused, mis kuluvad nende varade abil väärtuse loomiseks, on enamikel juhtudel jäetud omandisuhte väärtuse arvestamisest kõrvale.

Vältimaks olukorda, kus omakapitali suurendamisel võetakse arvesse vaid rahas ja muudes varades tehtavaid investeeringuid, tuleb enne igat olulist kapitali suurendamist leida vastused eelkõige kahele küsimusele.

Kui palju on ettevõtte väärtus ja sellest tulenevalt omakapitali väärtus? Kui suur on uue omakapitali sissemakse suurus võrrelduna kogu ettevõtte väärtusega?

Esimesele küsimusele saab vastuse lähtuvalt ettevõtte hindamise teooriast. Kogu hindamise teooria põhineb arusaamisel, et ettevõtte väärtus ei võrdu omakapitali nimiväärtusega, vaid ettevõtte poolt omanikele genereeritava raha nüüdisväärtusega.

Mõistmaks paremini ettevõtte väärtuse kujunemist olgu järgmine näide.

Oletame, et meil on 40 000kroonise omakapitaliga ettevõte, mis on loonud mobiiltelefoni aku kaaluga 25 grammi ja kõneajaga 100 tundi. Sellise ettevõtte väärtus põhineb leiutise müügist saadavatel tuludel, mis suure tõenäosusega ulatuksid miljarditesse kroonidesse, mitte aga 40 000kroonisel omakapitalil. Seetõttu rajaneb iga ettevõtte väärtuse määramine siiski tema võimel genereerida tulu, mitte hetkel temasse investeeritud kapitalil. Tulu genereerimise võime põhineb aga nii kasutataval sisseseadel kui ka oskusteabel ja inimeste isiklikel omadustel.