• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi turg vallutati enne, kui Soome jõudis ELi astuda

    ?Kui ma tahtsin läbirääkimistele minna, öeldi mulle, et kuhu sa tükid, sinul pole siin midagi teha,? ütleb enam kui saja Soome metsatööstusfirma huve kaitsva MTLi üks juhte.
    Selgitades Soome metsatööstuse ehk täpsemalt paberitööstuse tugevuse põhjuseid, naaseb Ungern-Sternberg sõjajärgsesse aega, kui Saksamaa oli varemetes ja soomlastel oli tingimata vaja naasta oma vanadele põhiturgudele Suurbritannias, Prantsusmaal ja Itaalias. Poliitilistel põhjustel Soome 1958. a loodud Euroopa Majandusühendusse (EMÜ) ei pääsenud, kuid õnneks sai ta 1960. aastate algul Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), mis tagas vaba pääsu Briti ja Taani turule. Kui need 1973. a EMÜsse läksid, õnnestus president Urho Kekkonenil saada venelaste nõusolek Soome osavõtuks EMÜ ja EFTA vabakaubanduslepingu läbirääkimistest. Ent kui leping oli valmis, tuli kriis ja Moskva lubas Soomel sellele alla kirjutada pärast teisi ehk aastal 1973. Niimoodi sai Soome paberitööstus Rootsi ja Norra paberitööstustega jälle võrdsesse seisu.
    Et Soome tarbis omatoodetud paberist ainult kümnendiku ja ülejäänu oli vaja eksportida, siis tuli tal kogu aeg tootmist moderniseerida ja head konkurentsivõimet hoida. EMÜs oli olukord aga vastupidine: kaitsvad tollipiirangud ja kvoodid ei sundinud paberitööstust ajaga kaasas käima.
    ?Nii polnud ime, et kui sõlmitud vabakaubandusleping nägi ette tööstustoodete tollipiirangute kaotamise viie aasta jooksul, siis nõudis EMÜ paberitööstus 11aastast üleminekuaega,? selgitas Claes von Ungern-Sternberg.
    ?Algul käis meil kõva vägikaikavedu, aga kui EMÜ ehk Euroopa Liidu bürokraatia nägi, et ELi paberitööstus kiratseb, käib alla ega võta midagi ette, siis anti Põhjamaadele märku, et võtke see üle.?
    Kohe kui 1984. a piirangud kadusid, siis tegid Põhjala firmad Euroopa Liidu paberitööstusele rünnaku ja vallutasid selle. Nad ostsid ja rajasid seal uusi tehaseid ning nüüdseks on 87 Soome firma käes kolmandik ELi paberiturust.
    ?Nii et kui Soome aastail 1993?1994 Euroopa Liitu astumise läbirääkimisi pidas, siis paberitööstuse esindajad seal ei osalenud, sest see oli juba ELi liige,? tõdes MTLi esindaja. ?Meie probleem oli selles, et meil ei olnud probleeme. Teistel oli kauplemist küllaga, sest Soomel oli tol ajal õige kaitstud majandus.?
    MTLi üks juhte ütleb, et Soome astumisel Euroopa Liitu oli eelkõige suur psühholoogiline tähtsus. ?Alles ELis võeti meid kui päriselt iseseisvat riiki, kes on pääsenud karu rüpest. Klientide usaldus meie vastu kasvas ja see omakorda kiirendas investeeringuid.?
    Ungern-Sternberg rõhutab, et ELi pääsemine ei taga sugugi rahulikku elu, vaid väikestel riikidel tuleb seal kogu aeg oma õiguste eest võidelda. Kuid ta peab väga tähtsaks seaduste loomise juures olemist, et vajaliku lobby-tööga Brüsselis kallutada neid endale soodsas suunas.
    Nagu nimigi ütleb, kuulub Claes Eestis tuntud baltisaksa Ungern-Sternbergide suguvõssa. Tema vanaisa läks 1919. a Eestist elama Soome ja Eestisse jäänud perekonna maaomandi pärimisõigus katkes 1939. a Saksamaale jõudnud vanavanaema surmaga.
    Kuulnud, et eesti kirjanik Olev Remsu on tema sugulasest Romanist, Mongoolia valitsejast, raamatu kirjutanud, vangutab Claes von Ungern-Sternberg pead.
    ?Minu juures on käinud poolakas, hispaanlane, soomlane ja paar ameeriklast, kes kõik on jahtinud Romani kohta midagi sensatsioonilist. Igatahes selle põhjal, mis on meie pere valduses, Kremli või Hooveri arhiivis, jääb üle ainult imestada, mida need kirjamehed taga ajavad. Nad sogavad selget vett ja nende lood lähevad üha verisemaks,? arvas härra Claes von Ungern-Sternberg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.