Tõnis Arnover • 26. oktoober 2000 kell 22:00

ELi turg vallutati enne, kui Soome jõudis ELi astuda

?Kui ma tahtsin läbirääkimistele minna, öeldi mulle, et kuhu sa tükid, sinul pole siin midagi teha,? ütleb enam kui saja Soome metsatööstusfirma huve kaitsva MTLi üks juhte.

Selgitades Soome metsatööstuse ehk täpsemalt paberitööstuse tugevuse põhjuseid, naaseb Ungern-Sternberg sõjajärgsesse aega, kui Saksamaa oli varemetes ja soomlastel oli tingimata vaja naasta oma vanadele põhiturgudele Suurbritannias, Prantsusmaal ja Itaalias. Poliitilistel põhjustel Soome 1958. a loodud Euroopa Majandusühendusse (EMÜ) ei pääsenud, kuid õnneks sai ta 1960. aastate algul Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), mis tagas vaba pääsu Briti ja Taani turule. Kui need 1973. a EMÜsse läksid, õnnestus president Urho Kekkonenil saada venelaste nõusolek Soome osavõtuks EMÜ ja EFTA vabakaubanduslepingu läbirääkimistest. Ent kui leping oli valmis, tuli kriis ja Moskva lubas Soomel sellele alla kirjutada pärast teisi ehk aastal 1973. Niimoodi sai Soome paberitööstus Rootsi ja Norra paberitööstustega jälle võrdsesse seisu.

Et Soome tarbis omatoodetud paberist ainult kümnendiku ja ülejäänu oli vaja eksportida, siis tuli tal kogu aeg tootmist moderniseerida ja head konkurentsivõimet hoida. EMÜs oli olukord aga vastupidine: kaitsvad tollipiirangud ja kvoodid ei sundinud paberitööstust ajaga kaasas käima.

?Nii polnud ime, et kui sõlmitud vabakaubandusleping nägi ette tööstustoodete tollipiirangute kaotamise viie aasta jooksul, siis nõudis EMÜ paberitööstus 11aastast üleminekuaega,? selgitas Claes von Ungern-Sternberg.

?Algul käis meil kõva vägikaikavedu, aga kui EMÜ ehk Euroopa Liidu bürokraatia nägi, et ELi paberitööstus kiratseb, käib alla ega võta midagi ette, siis anti Põhjamaadele märku, et võtke see üle.?

Kohe kui 1984. a piirangud kadusid, siis tegid Põhjala firmad Euroopa Liidu paberitööstusele rünnaku ja vallutasid selle. Nad ostsid ja rajasid seal uusi tehaseid ning nüüdseks on 87 Soome firma käes kolmandik ELi paberiturust.

?Nii et kui Soome aastail 1993?1994 Euroopa Liitu astumise läbirääkimisi pidas, siis paberitööstuse esindajad seal ei osalenud, sest see oli juba ELi liige,? tõdes MTLi esindaja. ?Meie probleem oli selles, et meil ei olnud probleeme. Teistel oli kauplemist küllaga, sest Soomel oli tol ajal õige kaitstud majandus.?

MTLi üks juhte ütleb, et Soome astumisel Euroopa Liitu oli eelkõige suur psühholoogiline tähtsus. ?Alles ELis võeti meid kui päriselt iseseisvat riiki, kes on pääsenud karu rüpest. Klientide usaldus meie vastu kasvas ja see omakorda kiirendas investeeringuid.?

Ungern-Sternberg rõhutab, et ELi pääsemine ei taga sugugi rahulikku elu, vaid väikestel riikidel tuleb seal kogu aeg oma õiguste eest võidelda. Kuid ta peab väga tähtsaks seaduste loomise juures olemist, et vajaliku lobby-tööga Brüsselis kallutada neid endale soodsas suunas.

Nagu nimigi ütleb, kuulub Claes Eestis tuntud baltisaksa Ungern-Sternbergide suguvõssa. Tema vanaisa läks 1919. a Eestist elama Soome ja Eestisse jäänud perekonna maaomandi pärimisõigus katkes 1939. a Saksamaale jõudnud vanavanaema surmaga.

Kuulnud, et eesti kirjanik Olev Remsu on tema sugulasest Romanist, Mongoolia valitsejast, raamatu kirjutanud, vangutab Claes von Ungern-Sternberg pead.

?Minu juures on käinud poolakas, hispaanlane, soomlane ja paar ameeriklast, kes kõik on jahtinud Romani kohta midagi sensatsioonilist. Igatahes selle põhjal, mis on meie pere valduses, Kremli või Hooveri arhiivis, jääb üle ainult imestada, mida need kirjamehed taga ajavad. Nad sogavad selget vett ja nende lood lähevad üha verisemaks,? arvas härra Claes von Ungern-Sternberg.

Hetkel kuum