Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sündinud matkasaabastes

    Rõõmsameelne ja vahetu Sarnet on kodust ära suurema osa ajast. Paigal maldab ta istuda väga vähe ning kui võimalus avaneb, pakib jälle seljakoti ning läheb välismaale või Eestimaale tuuritama.
    ?Olen kogu oma teadliku elu ringi rännanud. Algselt koos vanematega, siis sõprade ja ülikoolikaaslastega. Ju see kihk on looduse poolt kaasa antud.?
    Sarnetil on ka oma matkaklubi. ?Täpsem nimi on sel klubil Vinni-Puhhi matkaklubi OÜ.? Minu peas vormuvad küsimärgid. Sarnet sõnastab kohe vastuse. ?Naljakas nimi jah. Olen Vinnist pärit. Üks mu sõber kutsus mind varem Vinni Puhhiks. Kui mõtlesime, mis nime klubile panna, meenus kohe see sõbra poolt välja käidud hüüdnimi. Pealegi on ju Puhh ka üks rõõmsameelne ja reisihimuline sell,? selgitab Sarnet matkaklubi nime tekkimist.
    Sarnet lisab, et matkaklubi loomise mõte ei tärganud ta peas üleöö. ?Klubi kasvas tegelikult välja TPI teisest ühikast ning paljud minu ülikoolikaaslased on praegused reisi- ja klubikaaslased.?
    Sellel aastal käis poole miljoni krooni suuruse käibega firma Norras, Lofootide mägesid ja Kebnekaise mäetippu vallutamas, Hispaanias, Sierra Nevada mäestikus ning Transilvaanias. Viimast peab Sarnet oma kõige huvitavamaks matkakogemuseks. ?Seal käivad väga vähesed. Ma ei tea, miks, sest tegemist on väga huvitava ajaloolise maaga.?
    Iga matk saab Sarneti sõnul alguse hoolikast marsruudi paika panemisest. ?Vaatame koos ajaloolase Margit Tombakuga üle kohad, mida peaks tingimata külastama. Uurime välja hinnad ja sinna pääsemise võimalused. Siis hakkame matkahuvilisi otsima.?
    Erilist reklaami Sarnet oma matkadele ei tee. Suurema osa seltskonnast ajab ta kokku elektronposti teel tuttavatega suheldes ning palju kasu on ka matkaklubi koduleheküljest. ?Info ju liigub. Need, kes korra meiega kaasas käinud, tahavad ju jälle tulla.? Üheks olulisemaks põhjuseks, miks inimesed Sarneti matkaklubi kaudu matkavad, on hea seltskond, vahetu kontakt maaga ning madalam hind.
    ?Olime kolm nädalat Hispaanias ning see maksis inimesele 5000 krooni. Turismifirma kaudu reisides tuleb kahe nädala eest maksta 8000 krooni.?
    Sarnet ütleb, et hotellides ei maga nad kunagi. Kuna kõiki öid ei õnnestu kämpingus veeta, võib igaüks matkal ise endale turvalise puualuse või maanteekraavi otsida, kuhu ta oma telgi püsti paneb või magamiskoti laiali laotab.
    Teisalt meelitab inimesi matkaklubi korraldatavate matkade paindlikkus. ?Me ei liigu matkal külg külje kõrval koos. Igaüks võib teha seda, mida ta ise tahab. Loomulikult omal vastutusel. Kes tahab, sõidab jalgrattaga. Kes tahab, matkab jala. Kes tahab, sõidab paadi või kanuuga mööda vett. Küll aga lepitakse alati enne hargnemist kokku järgmine kokkusaamispaik. Sarnet lisab, et rühmades on alati olemas grupijuhid, kes igal ajal aitavad.
    Laiskade ja mugavate inimeste jaoks on Sarneti sõnul samuti omad võimalused. ?Kes tahab, võib bussijuhtidega koos olla. Need pargivad oma bussid tavaliselt kuskile rannaäärsesse rajooni. Seal on siis aega magada, päevitada, poode mööda kolada ja niisama lustida.?
    Tähtsaim on ikkagi see, et käsu korras ei pea keegi Vinni- Puhhi matkaklubi matkadel midagi tegema. Samuti ei nõua taolised matkad erilist ettevalmistust ega suuri matkakogemusi. Küllap on see ka põhjuseks, miks Sarneti matkaklubi korraldatavatel matkadel nii vähe rahulolematuid on. ?Neid on väga vähe olnud, kes tõeliselt närvidele käima hakkavad. Huvitav on ka see, et kui üldse virisejaid on, siis need on tavaliselt meessoost. Naised on palju leplikumad.?
    Sarnet meenutab, et Norra reisi ajal murdis üks reisikaaslane jalaluu ning ta tuli koju tagasi saata. Et niigi õnnetu ennast veelgi õnnetumana ei tunneks, kutsus Sarnet poisi järgmisele matkale Kreekasse ning pakkus talle teistest soodsamat matkavõimalust.
    Välismatka korraldamine on Sarneti sõnul nagu õnnemäng. Ta ei tea kunagi, kas ta saab grupi kokku või mitte. Bussifirmat, kelle busse matkaklubi kasutab, see ei puuduta. Neile on ette nähtud oma kindel summa, mida nad tahavad, ja sellega peab Sarnet arvestama.
    Nii ongi paaril korral juhtunud, et Sarnet on nõus ise puuduva osa oma taskust kinni maksma. Õnneks pole seda aga kunagi vaja olnud ning saatus on talle alati appi tulnud. ?See risk saadab mind kogu aeg. Ka praegu, mil valmistan ette järgmist matka Iirimaale.?
    Küsimusele, miks ta üldse niimoodi riskib ja tõmbleb, vastab Sarnet: ?See on minu suur hobi ja ma ei ole seda päevagi teinud suure raha teenimise eesmärgil.?
    Ma usun teda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Balti aktsiaturul tugev tõusupäev
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Janek Stalmeister: tarneahela finantseerimise digipööre sünnib Eesti fintech-firmas
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.

Olulisemad lood

Lahkus Tarmeko loonud Olev Nigul
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.