Sündinud matkasaabastes

Rõõmsameelne ja vahetu Sarnet on kodust ära suurema osa ajast. Paigal maldab ta istuda väga vähe ning kui võimalus avaneb, pakib jälle seljakoti ning läheb välismaale või Eestimaale tuuritama.

?Olen kogu oma teadliku elu ringi rännanud. Algselt koos vanematega, siis sõprade ja ülikoolikaaslastega. Ju see kihk on looduse poolt kaasa antud.?

Sarnetil on ka oma matkaklubi. ?Täpsem nimi on sel klubil Vinni-Puhhi matkaklubi OÜ.? Minu peas vormuvad küsimärgid. Sarnet sõnastab kohe vastuse. ?Naljakas nimi jah. Olen Vinnist pärit. Üks mu sõber kutsus mind varem Vinni Puhhiks. Kui mõtlesime, mis nime klubile panna, meenus kohe see sõbra poolt välja käidud hüüdnimi. Pealegi on ju Puhh ka üks rõõmsameelne ja reisihimuline sell,? selgitab Sarnet matkaklubi nime tekkimist.

Sarnet lisab, et matkaklubi loomise mõte ei tärganud ta peas üleöö. ?Klubi kasvas tegelikult välja TPI teisest ühikast ning paljud minu ülikoolikaaslased on praegused reisi- ja klubikaaslased.?

Sellel aastal käis poole miljoni krooni suuruse käibega firma Norras, Lofootide mägesid ja Kebnekaise mäetippu vallutamas, Hispaanias, Sierra Nevada mäestikus ning Transilvaanias. Viimast peab Sarnet oma kõige huvitavamaks matkakogemuseks. ?Seal käivad väga vähesed. Ma ei tea, miks, sest tegemist on väga huvitava ajaloolise maaga.?

Iga matk saab Sarneti sõnul alguse hoolikast marsruudi paika panemisest. ?Vaatame koos ajaloolase Margit Tombakuga üle kohad, mida peaks tingimata külastama. Uurime välja hinnad ja sinna pääsemise võimalused. Siis hakkame matkahuvilisi otsima.?

Erilist reklaami Sarnet oma matkadele ei tee. Suurema osa seltskonnast ajab ta kokku elektronposti teel tuttavatega suheldes ning palju kasu on ka matkaklubi koduleheküljest. ?Info ju liigub. Need, kes korra meiega kaasas käinud, tahavad ju jälle tulla.? Üheks olulisemaks põhjuseks, miks inimesed Sarneti matkaklubi kaudu matkavad, on hea seltskond, vahetu kontakt maaga ning madalam hind.

?Olime kolm nädalat Hispaanias ning see maksis inimesele 5000 krooni. Turismifirma kaudu reisides tuleb kahe nädala eest maksta 8000 krooni.?

Sarnet ütleb, et hotellides ei maga nad kunagi. Kuna kõiki öid ei õnnestu kämpingus veeta, võib igaüks matkal ise endale turvalise puualuse või maanteekraavi otsida, kuhu ta oma telgi püsti paneb või magamiskoti laiali laotab.

Teisalt meelitab inimesi matkaklubi korraldatavate matkade paindlikkus. ?Me ei liigu matkal külg külje kõrval koos. Igaüks võib teha seda, mida ta ise tahab. Loomulikult omal vastutusel. Kes tahab, sõidab jalgrattaga. Kes tahab, matkab jala. Kes tahab, sõidab paadi või kanuuga mööda vett. Küll aga lepitakse alati enne hargnemist kokku järgmine kokkusaamispaik. Sarnet lisab, et rühmades on alati olemas grupijuhid, kes igal ajal aitavad.

Laiskade ja mugavate inimeste jaoks on Sarneti sõnul samuti omad võimalused. ?Kes tahab, võib bussijuhtidega koos olla. Need pargivad oma bussid tavaliselt kuskile rannaäärsesse rajooni. Seal on siis aega magada, päevitada, poode mööda kolada ja niisama lustida.?

Tähtsaim on ikkagi see, et käsu korras ei pea keegi Vinni- Puhhi matkaklubi matkadel midagi tegema. Samuti ei nõua taolised matkad erilist ettevalmistust ega suuri matkakogemusi. Küllap on see ka põhjuseks, miks Sarneti matkaklubi korraldatavatel matkadel nii vähe rahulolematuid on. ?Neid on väga vähe olnud, kes tõeliselt närvidele käima hakkavad. Huvitav on ka see, et kui üldse virisejaid on, siis need on tavaliselt meessoost. Naised on palju leplikumad.?

Sarnet meenutab, et Norra reisi ajal murdis üks reisikaaslane jalaluu ning ta tuli koju tagasi saata. Et niigi õnnetu ennast veelgi õnnetumana ei tunneks, kutsus Sarnet poisi järgmisele matkale Kreekasse ning pakkus talle teistest soodsamat matkavõimalust.

Välismatka korraldamine on Sarneti sõnul nagu õnnemäng. Ta ei tea kunagi, kas ta saab grupi kokku või mitte. Bussifirmat, kelle busse matkaklubi kasutab, see ei puuduta. Neile on ette nähtud oma kindel summa, mida nad tahavad, ja sellega peab Sarnet arvestama.

Nii ongi paaril korral juhtunud, et Sarnet on nõus ise puuduva osa oma taskust kinni maksma. Õnneks pole seda aga kunagi vaja olnud ning saatus on talle alati appi tulnud. ?See risk saadab mind kogu aeg. Ka praegu, mil valmistan ette järgmist matka Iirimaale.?

Küsimusele, miks ta üldse niimoodi riskib ja tõmbleb, vastab Sarnet: ?See on minu suur hobi ja ma ei ole seda päevagi teinud suure raha teenimise eesmärgil.?

Ma usun teda.