29. oktoober 2000 kell 22:00

Intelligentses riigis biokütuseaktsiisi pole

Elame ajas, kus fossiilsetele, taastumatutele kütustele alternatiivi otsimine on muutunud hädavajalikuks meie lähituleviku heaolu nimel. Taastuvate bioloogilise alusega energiaallikate teema on muutunud üksikute entusiastide unistustest asjalike inimeste igapäevakõneaineks. Seda on tinginud pigem majanduslikud ebameeldivused, mis on seotud naftaturu kõikumistega, kui aatelised keskkonnasäästlikud põhimõtted. Õnnekombel on siin need kaks tihedalt seotud.

Bioetanooli lisamist autobensiinidele on kasutatud mitmel pool maailmas. USA normid ses osas on Euroopa omadest leebemad ? siinpool ookeani on keskmiselt lubatud ilma mootorit seadistamata kasutada 5list bioetanooli lisandit, teisel pool ookeani on 10. Tavalises automootoris on võimalik lisada ka 20 bioetanooli ilma mootorit kahjustamata ning seetõttu võib öelda, et eriti Euroopa normid (ning ka Eesti omad) ei ole põhjendatud. Oluline on teha etanool võimalikult veevabaks või vesi etanoolis siduda. See on teostatav. Eestis toodetava teraviljapiirituse omahind on võimalik viia alla müüdava bensiini hinna, kuid aktsiisivabastus on siin nõutav.

Kui biobensiin on segu, kus on 80?95 bensiini ja ainult veidi alkoholi, siis kaasaegne biodiisel on 100 valmistatud taastuvast toormest. Enimlevinud toore on sojauba ja raps. USAs on 15 aasta jooksul kulutatud miljoneid dollareid katsetamaks biodiislit erinevatel mootoritel.

Biodiisel on läbinud ja läbimas Euroopa ja USA standardiseerimisprotsessi ? on kooskõlastatud kümneid erinevaid marke biodiislit, mida tohib toota, turustada ja kasutada (kui Eesti Euroopa normidega kaasas käia püüab, peaks need standardid ka meil kehtima). Maailma juhtivad autotootjad annavad tehase garantii oma autodes biodiisli kasutamise kohta.

Rikastes ja intelligentses riikides on kombeks alternatiivseid energiaallikaid, sh kütust doteerida, kuna sealsed inimesed on harjunud vanaks elama ja tahavad seda rahulikult, ohutult ja mugavalt ka teha.

Toetus pööratakse elukeskkonna säilitamisele ? on ju biokütused taastuvad, nende kasutamisel tekkivad heitgaasid kordades vähem ohtlikud. Nii pole imestada, et Euroopa riigid on leidnud teid biodiisli kasutamise suurendamiseks viisil, mis pakub majanduslikku huvi nii põllumehele kui ka kütusevalmistajale. Kõrged nafta hinnad muudavad varsti doteerimise mõttetuks, sest biokütuse tootmine on majanduslikult niigi põhjendatud.

Arusaamatu on selle kõige juures maksuspetsialist Lemmi Oro väide, et maksustatakse igal juhul kõik, mis mootoris põleb, ükskõik kuidas see valmistatud on. Maksuametnikule võib-olla isiklikult on ükskõik, aga arenenud riigi valitsusele, kes on võtnud endale keskkonda säästvaid kohustusi, see kindlasti ükskõik ei ole.

Hetkel kuum