Intelligentses riigis biokütuseaktsiisi pole

Elame ajas, kus fossiilsetele, taastumatutele kütustele alternatiivi otsimine on muutunud hädavajalikuks meie lähituleviku heaolu nimel. Taastuvate bioloogilise alusega energiaallikate teema on muutunud üksikute entusiastide unistustest asjalike inimeste igapäevakõneaineks. Seda on tinginud pigem majanduslikud ebameeldivused, mis on seotud naftaturu kõikumistega, kui aatelised keskkonnasäästlikud põhimõtted. Õnnekombel on siin need kaks tihedalt seotud.

Bioetanooli lisamist autobensiinidele on kasutatud mitmel pool maailmas. USA normid ses osas on Euroopa omadest leebemad ? siinpool ookeani on keskmiselt lubatud ilma mootorit seadistamata kasutada 5list bioetanooli lisandit, teisel pool ookeani on 10. Tavalises automootoris on võimalik lisada ka 20 bioetanooli ilma mootorit kahjustamata ning seetõttu võib öelda, et eriti Euroopa normid (ning ka Eesti omad) ei ole põhjendatud. Oluline on teha etanool võimalikult veevabaks või vesi etanoolis siduda. See on teostatav. Eestis toodetava teraviljapiirituse omahind on võimalik viia alla müüdava bensiini hinna, kuid aktsiisivabastus on siin nõutav.

Kui biobensiin on segu, kus on 80?95 bensiini ja ainult veidi alkoholi, siis kaasaegne biodiisel on 100 valmistatud taastuvast toormest. Enimlevinud toore on sojauba ja raps. USAs on 15 aasta jooksul kulutatud miljoneid dollareid katsetamaks biodiislit erinevatel mootoritel.