• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteritealune maa jääb erastamata

    Kui 31. detsembriks on juba erastatud korteri omanik esitanud kinnistamisavalduse, siis jääb nullkroonine maaerastamismaks kehtima. Enam kui 24 korteriga elamukooperatiivide järeltulijate elamuühistute puhul on aga tasuta maa erastamisvõimalus kadunud, sest 1. detsembriks peab olema tasutud erastatava maa ettemaks. Kuivõrd maa hind on aga null krooni, siis seadus ei luba nullkroonist ettemaksu tasuda.
    Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viies ütles, et Tallinnas on seatud vaid ligi 17 000 korteriomandit, kuid üle 100 000 on jäänud tegemata.
    ?Inimesed on ilmselt aru saanud, et kui linnavalitsuse maamüügikorraldus on olemas, kuid sellekohane leping on veel tegemata, siis on kõik korras,? rääkis Viies. ?Tegelikult ei ole korras,? märkis ta. ?Kui korteriühistud või erastatud korterite omanikud jõuavad veel enne 31. detsembrit teha kinnistusavalduse, siis jääb nullkroonine ruutmeetrimaks kehtima,? sõnas Viies. Avalduse saab esitada linnavalitsusele.
    Alla 24 korteriga korteriühistu puhul antakse tasuta kahekordne majaalune maa, ülejäänu eest tuleb maksta 1993. aasta hinnakirja järgi. Üle 24 korteriga korteriteühistu korral antakse kogu maa tasuta. Kui kinnistusavaldust esitatud ei ole, kaob tasuta maa saamise võimalus ning iga ruutmeetri eest tuleb maksta 1997. aasta tariifide järgi, mis on umbes kaks korda suuremad kui 1993. aasta hinnad. Näiteks Lasnamäel hakkaks ruutmeeter majaalust maad maksma 120 krooni.
    Viiese sõnul on kõige suurem probleem elamuühistutega, mis saavad seaduse puudujääkide tõttu erastada praegu tasuta maad vaid juhul, kui kogu erastamisprotsess viiakse läbi novembri jooksul, sellises erastamisfaasis olevaid elamuühistuid on aga mõned üksikud.
    Viiese hinnangul on tasuta maa saamise võimalus veel vaid alla 24 korteriga elamuühistutel, kellele antakse tasuta vaid kahekordne majaalune maa. ?Kui neil on võimalus taotleda rohkem, siis peavad nad tasuma ülejäänud osa eest 1993. aasta hindade kohaselt ja ainult siis on ettemaks võimalik,? lisas Viies.
    Lähipäevil hakkab omandireformiamet ajalehtedes ilmutama hoiatuskuulutusi, et seni kehtinud maa erastamise soodustingimused lõpevad. ?Mul on piinlik, et omandireformiamet sellega tegelema peab ning et sellele pole riigi ja kohalike omavalitsuste selleks ellu kutsutud nõunikud tähelepanu pööranud,? ütles Viies. ?Kui riik delegeerib omavalitsusele ülesande, siis peab ta selleks tagama ka ressursi, kuid omandireformi reservfondi laekumisi hoopis vähendati,? arutles Viies põhjuste üle, miks erastamisprotsess venib.
    Eesti Korteriühistute Liidu jurist Urmas Mardi tunnistas, et väga palju korteritealuseid maid on seni erastamata. ?Traagika on olemas,? lausus ta. ?Ainus võimalus on seadusemuudatus, et tasuta maa erastamise tähtaega edasi lükata, vastasel juhul tuleb kindlasti kodusõda? leidis ta. ?No kust võtab näiteks Lasnamäe elanik selle raha, et 1997. aasta hindade järgi maad erastada,? küsis ta.
    Lisaks hakkab järgmise aasta lõpus kehtima vallasvara ehk erastamata maaga korteri müümise keeld, lausus Mardi.
    Korteriühistu Peterburi tee 22 juhatuse esimees Toomas Piik ütles, et tõenäoliselt jääbki nende ühistul tasuta erastamine ära, sest erastada saab tervet maad korraga ning selleks peab olema kõikide korteriomanike konsensus. ?Ühes korteris suri elanik, pärija on Moskvas ning ei tea asjast mitte midagi, kuupäev aga läheneb,? rääkis ta.
    Kui ühistul ei õnnestu maad õigeks ajaks erastada, peavad kõik ühistu korteriomanikud järgmisel aastal tasuma paari tuhande ruutmeetrise maa erastamise eest mitu tuhat krooni.
    Maareformiga seotud seadustega tegeleva riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok ütles, et seaduse muutmine ning tasuta erastamise tähtaja pikendamine on vältimatu. ?Muudatused võetakse kindlasti enne vastu, kui praegune tähtaeg on käes,? lausus ta.
    Lipstok avaldas lootust, et tähtaja pikendamine, mis teisel lugemisel riigikogus katkestati paranduste tegemiseks, jõuab taas riigikogusse lugemisele järgmisel nädalal. ?Ei usu, et ka opositsioon vastu on, sest kuna tegu on põhiliselt Tallinna probleemiga, siis see oleks löök Tallinnas hääli kogunud opositsioonisaadikutele,? lisas ta.
    Lisaks esitas rahandusministeerium valitsusele eelnõu, et maamaksuseadust muudetaks. Selle tulemusena ei tõuseks järgmisel aastal veel erastamata maade eest tasu kahekordseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.