Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus eristab lõivu ja maksu
Rahandusministeerium esitab täna valitsusele Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Järgmise aasta eelarveprojektis kavatseb riik koguda 734 miljoni krooni eest lõive.
Seadus eristab põhimõtteliselt lõivu ja maksu. Riigilõiv on mõeldud tasuna maksjale vajaliku toimingu või teenuse eest, maks aga kohustuslikuks tasumiseks avalikes huvides ilma otsese vastutasuta.
Peale autoregistri lõivude on kõne all olnud ka toiduainete impordiga seotud lõivude vastavus lõivu mõistele.
Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul võib lõivu vastavust teenuse osutamise tegelikule kulule käsitleda ka nii, et riigilõivud mitte igal üksikjuhul, vaid kõigi lõivude kokkuvõttes kataks teenuste kulud.
Maksumaksjate liidu juhatus on avaldanud seisukohta, et lõivud tuleb puhastada maksuelemendist, kuivõrd igasugune maksustamine saab toimuda üksnes maksuseaduse alusel.
?Lõiv ei saa olla vahendiks, millega mõjutatakse isikute käitumist. Lõivumäärad tuleb viia kooskõlla nende väljastamiseks tegelikult vajalike juriidiliste ja bürokraatlike toimingute mahuga. Riigilõivumäärade tõstmine on lubamatu, kui lõivu eest saadavad teenuseid ei muudeta õigusaktidega objektiivselt töömahukamaks ja/või kiiremaks (nt registritoimingud),? leidis liidu juhatus enne viimast suurt lõivude tõusu.