Kaja Koovit • 2. november 2000 kell 22:00

Aktsiafondid pakuvad üha suuremat huvi

?Investeerimisfondid on taas tõusnud investorite huviorbiiti,? tunnistas Hansa Aktivate Juhtimise ASi juhataja ja Balti Kasvufondi fondijuht Mihkel Õim.

Õim märkis, et tema hallatava Balti Kasvufondi osakute ostmisel on kliendid viimasel kuul olnud varasemast oluliselt aktiivsemad. ?Viimase kuu jooksul on tehtud ligi neli korda rohkem tehinguid kui esimese poolaasta jooksul kokku,? ütles Õim. Balti Kasvufondi osakutega sooritati oktoobris 45 tehingut.

Õim märkis, et jaanuar oli esimene kuu, mil tänu aktsiahindade tõusule börsil tehti Balti Kasvufondi osakutega hüppeliselt 25 tehingut. Suveperioodil langes see arv alla kümne, kuid tehingute arv on augustist alates stabiilselt suurenenud ning praegu ollakse Õimu sõnul umbes 1998. aasta tasemel.

?Inimeste huvi aktsiariskide võtmise vastu on kasvanud,? lausus EFM Optiva Varahalduse portfellihaldur Alo Kullamaa. Tema sõnul mängib huvi suurenemises oma osa ka sesoonsus, aasta lõpupoole on huvi aktsiaturgudel toimuva vastu alati suurem ja aktsiate hinnatasemedki on praegu madalad.

?Hinnarallid saavad alguse ikka madalatelt tasemetelt,? ütles Kullamaa.

?Usun, et Eesti ja kogu Balti turul on fond parim võimalus,? ütles Trigon Investment Managementi juht Aadu Oja, kes samuti möönis aktsiafondide vastu huvi tärkamist.

Börsiindeksit on oma tootlusega edestanud just väiksemad ettevõtted, kuid väikeinvestoril on raske haarata oma portfelli kõiki väikesi ettevõtteid. Nende ettevõtete aktsiatesse investeeriva fondi osakute kaudu on tal aga võimalus aktsiate hinnatõusust osa saada, lausus Oja.

Ta lisas, et enamiku väiksemate ettevõtete puhul on aktuaalne peatse ülevõtmispakkumiste tegemine. Kui investeerida otse aktsiasse, tuleb ostupakkumise korral aktsionäril saadud tulu deklareerida. Fondiinvesteeringu puhul investeerib fondijuht vabaneva raha uuesti ning kapital teenib seega kauem, selgitas Oja. Lisaks saab fondist hajutatud portfelli.

Oja sõnul on üle 100 miljoni kroonise kogumahu juures siiski veel vara rääkida fondituru hüppelisest arengust Eestis.

Soomes on investeerimisfondide maht viie aasta taguselt 5 miljardi marga tasemelt kasvanud üle 80 miljardi marga ehk 210 miljardi krooni.

Soomes lisandub elaniku kohta aastas fondidesse 1500 marka ehk ligi 3900 krooni. Sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta arvestades oleks samaväärne näitaja Eestis 600 krooni, on aga ligi kümme korda väiksem.

Oja kinnitas, et fondi investeerimiseks ei ole tarvis suuri summasid ja arvamus, nagu poleks alla 50 000 krooni investeerimisel mõtet, ei pea paika. ?Arvestades teenustasusid on pikaajaliselt mõtet investeerida ka 5000 krooni,? ütles Oja.

Merita Rahastoyhtiö OY tegevdirektor Jari Sundström avaldas juba juunis arvamust, et sarnaselt Soomega hakkavad fondide mahud hüppeliselt kasvama ka Eestis.

Hetkel kuum