Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa ELis

    Jõulukingitusi on kahte liiki. Ühed lapsed saavad soovitud videomaki ja Barbie. Teised leiavad kingikarbist midagi kasulikku ? villased sokid või kalamaksaõli. Sinist kuldtähtedega europaberit lahti harutavat Eesti-lapsukest ootab kingitus, millist kirjas Brüsseli-jõuluvanale just ei palutud.
    Pakis on piirideta Suur-Euroopa, kus ühisesse süsteemi on seotud Euroliit koos Venemaa ja Ukrainaga. ELis oleva Eesti idapiirist saab üks administratiivpiir Atlandilt Vaikse ookeanini ulatuva moodustise sees.
    ELi ja Venemaa suhteid ei suuna enam üheksakümnendate alguse romantika. Lootus, et Venemaad on võimalik ümber kujundada vastavalt Euroopa näole, pole täitunud. Lääne-Euroopa on olnud sunnitud loobuma arvamusest, et Venemaal toimuvat saab kontrollida ja suunata ilma, et sellega kaasneks ELile poliitilisi või institutsionaalseid kohustusi.
    Jevgeni Primakovi saamine Venemaa välisministriks 1996. a pani alguse muudatustele, mis tänaseks on oluliselt muutnud ELi ja Venemaa suhted.
    Läänemeelsuselt naasti traditsioonilise Vene välispoliitilise kursi juurde, mis rõhutab Venemaa geopoliitilisi huve ja nõuab lääneriikidelt koostöö eest maailmapoliitikas väärilist tasu. Moskva ei rahuldu ka eurointegratsiooni küsimustes kõrvaltvaataja rolliga, vaid soovib protsessis kaasa mängida. Ja seda isegi siis, kui EL pole valmis nägema Venemaas tulevast liikmesriiki.
    Venemaa on andnud mõista, et vastastikku kasulike kokkulepete korral võivad Loode-Venemaa, Siberi ja Kaspia toorainevarud muutuda ELile kättesaadavamaks, andes lisatrumpe globaalses majandusvõistluses USA ja Jaapaniga.
    Nii pole ime, et EL on otsimas uusi teid Venemaaga läbikäimiseks. Humanitaarabi ja PHARE-TACIS programmi raames tehtavate projektide asemele, mida venelased juba praegu kõva häälega kritiseerivad, on asumas idee siduda Venemaa ELiga majanduslepingute kaudu. Esimese variandina pakutakse Moskvale tõenäoliselt lähemas tulevikus vabakaubanduslepingut. Kõrvale ei jäeta ka Ukrainat, sest euroliit näeb Kiievis olulist Moskva ambitsioonide tasakaalustajat.
    Poola tihe koostöö Ukrainaga aitab ELi hiiglasliku idaprojekti täideviimist kiirendada. Nii nagu Saksamaale on vaja aidata Poola ELi, loomaks puhvrit enda ja Venemaa vahele, nii soovib Poola samasugust puhvertsooni oma idapiiridel. Samas annab poolakate aktiivsus lisaargumendi Venemaale. Viidates Ukraina eeskujule saab nõuda endalegi siduvamat ühendust ELiga.
    ELi süsteemis on vabakaubanduslepingu sõlmimine eelduseks assotsiatsioonilepingule. Viimane sisaldab reeglina lisaks majandusosale ka punkte poliitilise koostöö kohta. Pole välistatud, et EL jõuab assotsiatsioonilepingute sõlmimiseni Venemaa ja Ukrainaga ca kümne aasta pärast.
    Venemaa ja Ukraina tihedam liitumine ELiga on Eestile kasulik nii enne kui pärast liikmestaatuse saamist. See on protsess, mida Eesti peaks kindlasti toetama. Vastasel juhul puudub Eestil võimalus Venemaad Brüsseli kaudu mõjutada, Venemaa ja ELi majandussuhted arenevad Eestist mööda minnes ning Moskva saab edukalt kasutada eurostruktuure Eestile surve avaldamiseks.
    Ka EL on ettevaatlik ja pole valmis andma Venemaa lepingutele soodsamat sisu võrreldes assotsiatsioonilepingutega, mis sõlmitud praeguste kandidaatriikidega. Nii on Eestile isegi olukorras, kus ta veel ise pole ELi liige, kasulik, kui Venemaa ja ELi vaheline koostöö süveneb. Kui Venemaa väljavaated teha Lääne-Euroopaga koostööd paranevad, kaotab ka Baltimaade vaenlasekujund Venemaa siseriiklikus võimuvõitluses senise väärtuse. ELiga tuleb Venemaal suhelda pikemas perspektiivis ja vaenulike suhete hoidmine Balti riikidega on siin vaid takistuseks.
    Olles vabakaubandusprotsessis ELiga, hakkab Venemaa ka järk-järgult muutma oma kaubanduspoliitikat Baltimaades. Moskval on vaja valmistuda olukorraks, kus Balti riikidest saavad ELi täisliikmed. Eelkõige tähendaks see, et Moskva ei saa kasutada majandusmeetmeid surve avaldamiseks Balti riikidele.
    ELi liikme Eesti jaoks tähendaks ELi-Venemaa lepingud idaturu avanemist enamusele siinsetele toodetele-teenustele. Topelttollid vabakaubanduslepinguga kokku ei käi. Jätkuks juba sissetöötatud vabakaubandussuhe Ukrainaga, mis vastava ELi-Ukraina lepinguta katkeks.
    Küsitav on põllumajandustoodete-alane vabakaubandus. Raske uskuda, et EL oleks valmis täiel määral avama oma turu Vene ja Ukraina põllumajanduskaupadele. St Vene turg ei pruugi automaatselt ja piiranguteta avaneda Eesti toiduainetetööstusele. Probleem on lahendatav, kui ELi liige Eesti suudab Brüsselilt välja kaubelda piisavad toetused Venemaale minevale põllumajandusekspordile.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
USA järelevalve hoiatab: Vene oligarhid üritavad kinnisvara osta
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: aasta investeerimistegu, käpuli maanteetransport ja räppar riigikokku
Nädala viimases raadio hommikuprogrammis teeme juttu katastroofilisest veokijuhtide puudusest ja õpetajate rahatargaks tegemisest ning külla tuleb poliitikasse sulpsanud räppar.
Nädala viimases raadio hommikuprogrammis teeme juttu katastroofilisest veokijuhtide puudusest ja õpetajate rahatargaks tegemisest ning külla tuleb poliitikasse sulpsanud räppar.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.