Haigekassal näpud põhjas

Raha on puudu kõikidel tasanditel ? ei jätku plaanilisteks operatsioonideks ega uuringuteks, apteegid jäävad ravimifirmadele võlgu, õed nõuavad palgatõusu.

Perearst Kaja Arbeiteri sõnul on uuringuteks mõeldud raha lõppemas, igakuised nn pearahad on siiamaani kätte saadud. ?Rahast on puudus sellepärast, et ei arvestatud hinnatõusu, näiteks bensiini kallinemist,? rääkis ta. ?Varem sai alati juurde küsida, kui puudu tuli, nüüd aga enam mitte, raha lihtsalt pole.?

?Me näeme haigekassa rahapuudust kaudselt: apteegid hakkavad tellitud ravimite eest võlgu jääma, ei suuda õigeaegselt maksta,? ütles Tamro Eesti ASi tegevdirektor Tarvo Vaasa. ?Apteegid ei oska ise ka öelda, millal neile raha haigekassast laekub.?

Ravikindlustuse nõukogu esimehe Indrek Oro sõnul on raviasutuste lepingumahud küll sarnased eelmiste aastate mahtudega, kuid on suurenenud teenuse omahind, mida aga pole arvestatud eelarves raviteenuste hindades. ?Puudujääk suureneb iga päevaga ja detsembris on ravikindlustuse teema ajakirjanduses ilmselt väga kuum,? ütles Oro. ?Hoolimata järjekordade suurenemisest eriarstide juurde tundub siiski, et pöördumised on vähenenud, mis omakorda viitab finantsprobleemidele esmatasandil.?

Keskhaigekassa avalike suhete nõuniku Kaja Tampere sõnul on raha puudu, kuna paljud raviasutused on ületanud haigekassaga sõlmitud lepingu mahtu ehk ravinud rohkem inimesi, kui raha oleks võimaldanud. ?See on iga-aastane probleem, et haiglad ületavad lepingumahtusid ja küsivad meilt siis üleplaaniliste teenuste eest lisaraha,? rääkis Tampere. ?Varem on haiglad saanud raha meie reservfondist, kuid sel aastal pole meil neile raha anda.?

Keskhaigekassa direktori Maris Jesse sõnul kavatsetakse järgmisel aastal muuta läbipaistvamaks järjekordade süsteem ning paremini eristada erakorraline ja plaaniline abi. ?Praegu pole paljud haiglad suutnud oma tööd planeerida, vaid on ületanud lepingumahtusid,? ütles Jesse. ?Meil on neljandaks kvartaliks nii palju raha, kui planeeritud, kuid pole võimalik maksta teenuste eest, mis on tehtud üle plaani.? Jesse sõnul pole haigekassa praegu võlgu ühelegi apteegile.

Suured ravimitootjad lubavad oma Eesti esindustel kasutada 10 protsenti käibest n-ö sponsorluseks. Selle raha eest saadetakse suurema summa eest ravimeid välja kirjutanud tohtrid koolitustele ning tehakse ka kingitusi.

?Firmad korraldavad konverentse, mis võivad olla ka soojal maal ning sinna kutsutud arstidele maksvad ravimifirmad selle algusest lõpuni kinni,? ütles anonüümsust soovinud ravimiesindaja. ?Suuri kingitusi minu teada ei tehta, väiksemad kingitused võivad olla näiteks ravimifirma logoga kell, vihmamantel, saunalina, pastakatest ja kalendritest rääkimata.?

Samuti korraldavad ravimifirmad rohkem ravimeid välja kirjutanud arstidele jõulupidusid.

Eelmisel aastal lubas ravimitootja Boehringer Ingelheim Pharma Eesti esindus oma ravimeid ostnud arstide vahel välja loosida viis suvelõpu puhkusetuusikut arstiteaduse isa Hippokratese kodusaarele Kosile Kreekas. Loosirattasse pääsemiseks pidi tohter iga kuu välja kirjutama viis retsepti just Boehringer Ingelheimi kolmele tootele bronhiaalastma ja kroonilise bronhiidi vastu. Reisid jäid siiski loosimata, sest asi tuli avalikkuse ette.

Ravimiesindaja sõnul korraldavad ravimifirmad siiamaani preemiareise rohkem retsepte välja kirjutanud arstidele.

Tamro Eesti ASi tegevdirektori Tarvo Vaasa sõnul kulub ravimimüüjatel väga palju raha ravimite müümiseks, sest konkurents on tihe.

?Kui ravimimüüja või tootja ikka tõhusalt ei tööta, siis tema käest ei osteta,? ütles Vaasa.