Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haigekassal näpud põhjas

    Raha on puudu kõikidel tasanditel ? ei jätku plaanilisteks operatsioonideks ega uuringuteks, apteegid jäävad ravimifirmadele võlgu, õed nõuavad palgatõusu.
    Perearst Kaja Arbeiteri sõnul on uuringuteks mõeldud raha lõppemas, igakuised nn pearahad on siiamaani kätte saadud. ?Rahast on puudus sellepärast, et ei arvestatud hinnatõusu, näiteks bensiini kallinemist,? rääkis ta. ?Varem sai alati juurde küsida, kui puudu tuli, nüüd aga enam mitte, raha lihtsalt pole.?
    ?Me näeme haigekassa rahapuudust kaudselt: apteegid hakkavad tellitud ravimite eest võlgu jääma, ei suuda õigeaegselt maksta,? ütles Tamro Eesti ASi tegevdirektor Tarvo Vaasa. ?Apteegid ei oska ise ka öelda, millal neile raha haigekassast laekub.?
    Ravikindlustuse nõukogu esimehe Indrek Oro sõnul on raviasutuste lepingumahud küll sarnased eelmiste aastate mahtudega, kuid on suurenenud teenuse omahind, mida aga pole arvestatud eelarves raviteenuste hindades. ?Puudujääk suureneb iga päevaga ja detsembris on ravikindlustuse teema ajakirjanduses ilmselt väga kuum,? ütles Oro. ?Hoolimata järjekordade suurenemisest eriarstide juurde tundub siiski, et pöördumised on vähenenud, mis omakorda viitab finantsprobleemidele esmatasandil.?
    Keskhaigekassa avalike suhete nõuniku Kaja Tampere sõnul on raha puudu, kuna paljud raviasutused on ületanud haigekassaga sõlmitud lepingu mahtu ehk ravinud rohkem inimesi, kui raha oleks võimaldanud. ?See on iga-aastane probleem, et haiglad ületavad lepingumahtusid ja küsivad meilt siis üleplaaniliste teenuste eest lisaraha,? rääkis Tampere. ?Varem on haiglad saanud raha meie reservfondist, kuid sel aastal pole meil neile raha anda.?
    Keskhaigekassa direktori Maris Jesse sõnul kavatsetakse järgmisel aastal muuta läbipaistvamaks järjekordade süsteem ning paremini eristada erakorraline ja plaaniline abi. ?Praegu pole paljud haiglad suutnud oma tööd planeerida, vaid on ületanud lepingumahtusid,? ütles Jesse. ?Meil on neljandaks kvartaliks nii palju raha, kui planeeritud, kuid pole võimalik maksta teenuste eest, mis on tehtud üle plaani.? Jesse sõnul pole haigekassa praegu võlgu ühelegi apteegile.
    Suured ravimitootjad lubavad oma Eesti esindustel kasutada 10 protsenti käibest n-ö sponsorluseks. Selle raha eest saadetakse suurema summa eest ravimeid välja kirjutanud tohtrid koolitustele ning tehakse ka kingitusi.
    ?Firmad korraldavad konverentse, mis võivad olla ka soojal maal ning sinna kutsutud arstidele maksvad ravimifirmad selle algusest lõpuni kinni,? ütles anonüümsust soovinud ravimiesindaja. ?Suuri kingitusi minu teada ei tehta, väiksemad kingitused võivad olla näiteks ravimifirma logoga kell, vihmamantel, saunalina, pastakatest ja kalendritest rääkimata.?
    Samuti korraldavad ravimifirmad rohkem ravimeid välja kirjutanud arstidele jõulupidusid.
    Eelmisel aastal lubas ravimitootja Boehringer Ingelheim Pharma Eesti esindus oma ravimeid ostnud arstide vahel välja loosida viis suvelõpu puhkusetuusikut arstiteaduse isa Hippokratese kodusaarele Kosile Kreekas. Loosirattasse pääsemiseks pidi tohter iga kuu välja kirjutama viis retsepti just Boehringer Ingelheimi kolmele tootele bronhiaalastma ja kroonilise bronhiidi vastu. Reisid jäid siiski loosimata, sest asi tuli avalikkuse ette.
    Ravimiesindaja sõnul korraldavad ravimifirmad siiamaani preemiareise rohkem retsepte välja kirjutanud arstidele.
    Tamro Eesti ASi tegevdirektori Tarvo Vaasa sõnul kulub ravimimüüjatel väga palju raha ravimite müümiseks, sest konkurents on tihe.
    ?Kui ravimimüüja või tootja ikka tõhusalt ei tööta, siis tema käest ei osteta,? ütles Vaasa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.