Kasu asemel segadus

Augustist on valimiskord nii mobiilvõrkudes kui Eesti Telefoni (ET) fiksvõrgus riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugekõnede osas ühesugune. Ka on numbrinäidu teenuse kasutajatele edastatav helistaja number tagasivalitav (enne edastati nt Tartu number kujul 27 441 xxx, kuid tagasihelistamiseks oli vaja ette valida veel 8). Koos ühtse lühinumbriplaani rakendamisega on 1. jaanuarist 2001 võimalik võtta kasutusele operaatorikoodid. See on vajalik uute operaatorite turule tulekuks ja konkurentsi avanemiseks kõnesideturul rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugekõnede osas.

Kohati aetakse sassi mõisted ?mittegeograafiline number? ja ?suletud numeratsiooniplaan?. Mittegeograafilise numbri puhul pole võimalik otsustada tarbijanumbri geograafilist paiknemist. Need numbrid võivad olla erineva pikkusega, samuti puudub geograafilist piirkonda iseloomustav suunakood. Täna teame näiteks, et kui numbrinäidu teenuse kasutajale ilmub ekraanile number 07 441 xxx, on tegu Tartumaa numbriga. Mittegeograafilise numbri korral selline jaotus enam ei kehti. Tüüpilised näited mittegeograafilistest numbritest on mobiilinumbrid ja teenusnumbrid (nt 0800 xxxx).

Suletud numeratsiooni korral valitakse numbrid üldjuhul kõik ühepikkused, ei kasutata riigisiseseid prefikseid ega suunakoode, kuigi ka siis saab eraldada numbri esimesed positsioonid geograafilise paiknemise eristamiseks.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson pakkus välja, et suletud numeratsiooniplaanile võiks Eestis üle minna alates 2002. aasta 1. novembrist, kui telekommunikatsiooniseaduse (TKS) kohaselt jõustub uus numeratsiooniplaan.

Kui ei muutu rahvusvaheline Eestisse helistamise kord, on lauatelefonide numbrite vahetus lihtsam. Näiteks kaotatakse prefiks 0 ja minnakse üle seitsmekohalisele suletud numeratsioonile sel viisil, et suunakood lisatakse tarbija numbrile (nt Tartu number oleks 744 1xxx nii Eestist kui välismaalt helistades).

Kui otsustatakse minna üle kaheksakohalisele numbrile ja muudetakse rahvusvahelist sissehelistuskorda (nt Tartu numbrile 744 1xxx lisatakse üks number ette), on asi väga keeruline ning kulukas. Samuti on küsitav mitmekümne miljoni uue numbri vajadus Eestis, mida kaheksakohalised numbrid võimaldavad.

Maailmapraktikas kehtib reegel, et selliste suurte muudatuste tegemine peab olema detailideni paika pandud vähemalt kaks aastat ette ning sellest on informeeritud vastavad rahvusvahelised organisatsioonid, teised operaatorid.

Arusaamatust tekitavad avalikkuses kõlanud väited, justkui sätestaks TKS juba praegu, et 2004. aastast peavad operaatorid tagama telefoninumbri säilimise elukoha vahetamisel. Ometi sätestab sama seaduse § 31 lõike 3 p 1 numbri portabiilsusena täiesti üheselt: telefonivõrgu operaator peab säilitama tehnilise võimaluse korral tarbija soovil talle numbri juhul, kui ta soovib vahetada telefoniteenuse osutajat. Kuna numbri säilitamist elukohavahetusel pole seaduses mainitud, tuleb ilmselt selle põhimõtte rakendamiseks numeratsiooniplaanis muuta ka TKSi.

Meilt on küsitud, mida kavandatav uuendus tähendab telefonitariifide jaoks. Kui suletud numeratsiooniplaani telefoninumbrites säilib geograafiline info, saab eristada ka eri tariifitsoone. Kui aga plaanis on ära kaotatud igasugune struktuur, on erineva tariifi rakendamine keerulisem.

Praegu on operaatorfirmad saanud uuenduste kohta infot ainult ajalehtedest. Seetõttu ei saa ka täpselt öelda, milliseid muutusi Eesti Telefon uue numeratsiooniplaani rakendamiseks oma võrgus või ka teenuste hinnastruktuuris tegema peab. Samas on juba praegu selge, et suletud numeratsiooniplaani kasutuselevõtt eeldab ETlt kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid lisainvesteeringuid ja vaieldamatult suurendab see kõneteenuste omahinda.