Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasu asemel segadus

    Kuna telefoninumbrite muutmine on klientidele alati suhteliselt vastumeelt, peaksid teede- ja sideministeerium ning sideamet enne massilise numbrivahetuse seadustamist järele mõtlema, kas sellest saadav kasu on väärt massilist segadust. Poleks paha, kui numeratsiooniplaani ettevalmistajad peaks enne nõu telefoni operaatorfirmadega, et arutada enne numeratsiooniplaani kehtestamist, kuidas uusi põhimõtteid vähimate tagasilöökidega rakendada.
    Eesti Telefonile on pidevalt heidetud ette, miks ettevõte on muutnud klientide telefoninumbreid. Need muutused on olnud vajalikud numeratsiooni korrastamiseks ning teede- ja sideministri määrusega kinnitatud numeratsiooniplaani täitmiseks.
    Mis puudutab suvist muudatust, siis polnud see numbrimuudatus, nagu ekslikult kiputakse arvama, vaid valimiskorra muudatus. See oli vajalik samm valimiskorra ühtlustamiseks ja numeratsiooni kasutamise korrastamiseks. Sellega vabanesime lõpuks endise NSV Liidu igandeist ? kaotati 8 ja 2 ? ja võeti kasutusele Euroopas kasutatavad prefiksid 0 ja 00.
    Augustist on valimiskord nii mobiilvõrkudes kui Eesti Telefoni (ET) fiksvõrgus riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugekõnede osas ühesugune. Ka on numbrinäidu teenuse kasutajatele edastatav helistaja number tagasivalitav (enne edastati nt Tartu number kujul 27 441 xxx, kuid tagasihelistamiseks oli vaja ette valida veel 8). Koos ühtse lühinumbriplaani rakendamisega on 1. jaanuarist 2001 võimalik võtta kasutusele operaatorikoodid. See on vajalik uute operaatorite turule tulekuks ja konkurentsi avanemiseks kõnesideturul rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugekõnede osas.
    Kohati aetakse sassi mõisted ?mittegeograafiline number? ja ?suletud numeratsiooniplaan?. Mittegeograafilise numbri puhul pole võimalik otsustada tarbijanumbri geograafilist paiknemist. Need numbrid võivad olla erineva pikkusega, samuti puudub geograafilist piirkonda iseloomustav suunakood. Täna teame näiteks, et kui numbrinäidu teenuse kasutajale ilmub ekraanile number 07 441 xxx, on tegu Tartumaa numbriga. Mittegeograafilise numbri korral selline jaotus enam ei kehti. Tüüpilised näited mittegeograafilistest numbritest on mobiilinumbrid ja teenusnumbrid (nt 0800 xxxx).
    Suletud numeratsiooni korral valitakse numbrid üldjuhul kõik ühepikkused, ei kasutata riigisiseseid prefikseid ega suunakoode, kuigi ka siis saab eraldada numbri esimesed positsioonid geograafilise paiknemise eristamiseks.
    Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson pakkus välja, et suletud numeratsiooniplaanile võiks Eestis üle minna alates 2002. aasta 1. novembrist, kui telekommunikatsiooniseaduse (TKS) kohaselt jõustub uus numeratsiooniplaan.
    Kui ei muutu rahvusvaheline Eestisse helistamise kord, on lauatelefonide numbrite vahetus lihtsam. Näiteks kaotatakse prefiks 0 ja minnakse üle seitsmekohalisele suletud numeratsioonile sel viisil, et suunakood lisatakse tarbija numbrile (nt Tartu number oleks 744 1xxx nii Eestist kui välismaalt helistades).
    Kui otsustatakse minna üle kaheksakohalisele numbrile ja muudetakse rahvusvahelist sissehelistuskorda (nt Tartu numbrile 744 1xxx lisatakse üks number ette), on asi väga keeruline ning kulukas. Samuti on küsitav mitmekümne miljoni uue numbri vajadus Eestis, mida kaheksakohalised numbrid võimaldavad.
    Maailmapraktikas kehtib reegel, et selliste suurte muudatuste tegemine peab olema detailideni paika pandud vähemalt kaks aastat ette ning sellest on informeeritud vastavad rahvusvahelised organisatsioonid, teised operaatorid.
    Arusaamatust tekitavad avalikkuses kõlanud väited, justkui sätestaks TKS juba praegu, et 2004. aastast peavad operaatorid tagama telefoninumbri säilimise elukoha vahetamisel. Ometi sätestab sama seaduse § 31 lõike 3 p 1 numbri portabiilsusena täiesti üheselt: telefonivõrgu operaator peab säilitama tehnilise võimaluse korral tarbija soovil talle numbri juhul, kui ta soovib vahetada telefoniteenuse osutajat. Kuna numbri säilitamist elukohavahetusel pole seaduses mainitud, tuleb ilmselt selle põhimõtte rakendamiseks numeratsiooniplaanis muuta ka TKSi.
    Meilt on küsitud, mida kavandatav uuendus tähendab telefonitariifide jaoks. Kui suletud numeratsiooniplaani telefoninumbrites säilib geograafiline info, saab eristada ka eri tariifitsoone. Kui aga plaanis on ära kaotatud igasugune struktuur, on erineva tariifi rakendamine keerulisem.
    Praegu on operaatorfirmad saanud uuenduste kohta infot ainult ajalehtedest. Seetõttu ei saa ka täpselt öelda, milliseid muutusi Eesti Telefon uue numeratsiooniplaani rakendamiseks oma võrgus või ka teenuste hinnastruktuuris tegema peab. Samas on juba praegu selge, et suletud numeratsiooniplaani kasutuselevõtt eeldab ETlt kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid lisainvesteeringuid ja vaieldamatult suurendab see kõneteenuste omahinda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA kolmanda kvartali majanduskasv hinnati esialgsest kõrgemaks
USA kolmanda kvartali majanduskasv tuli teise hinnangu järgi kõrgem, kui esialgu hinnati, kuid järgmise aasta majandussurutise riskid on tõusnud, vahendab Reuters.
USA kolmanda kvartali majanduskasv tuli teise hinnangu järgi kõrgem, kui esialgu hinnati, kuid järgmise aasta majandussurutise riskid on tõusnud, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.