Valitsus andis Narva-Jõesuule laenu

Narva-Jõesuu linnavalitsus taotles valitsuselt septembris 2,5 miljoni krooni tagastatavat abiraha, kuid siis valitsus raha eraldamisest keeldus, viidates ka teiste omavalitsuste soojamajandusprobleemidele, mille kõigi lahendamiseks ei saa valitsus hakata raha eraldama. Narva-Jõesuu taotlus anti siis neljale ministeeriumile arutada.

Nüüd eraldas valitsus 1,5 miljonit krooni omandireformi reservfondist.

Narva-Jõesuu abilinnapea Kalle Merilai sõnul õnnestub 1,5miljoni krooniste kulude sisse mahutada kõige hädapärasemad tööd: katlamajaseadmete ja soojussõlmede rekonstrueerimise ning puiduhakke buldooseri ostu. Samuti tehti kütteperioodi alustamise eel septembris ära katla kapitaalremont, mille eest kavatseti tasuda valitsuse abirahaga.

Merilai kinnitusel ei oleks tuleval talvel ka valitsuse abita linna kütmata jäetud, kuid see oleks linnale väga kalliks läinud. ?Narva-Jõesuul ei ole laenulimiit veel täis, kuid laenu oleks saanud väga kõrge intressiga. Samas oleks pidanud kütmise alustamiseks osa töid kindlasti ära tegema ning osa tegemata jätmine oleks omakorda küttesüsteemi ebaökonoomsuse tõttu nõudnud suuri kulutusi,? rääkis Merilai.

Merilai sõnul näeb linna soojamajanduse arendamise programm ette 3,6 miljoni krooni kulutamist, mille hulka kuuluks ka senisest ökonoomsema konteinerkatla ost. Selle osa raha leidmine jäetakse tulevikku.

Narva-Jõesuu tänavuse eelarve suuruseks on 13,5 miljonit. Linn plaanib lähiajal vastu võtta miljoni kroonise negatiivse lisaeelarve, sest üksikisiku tulumaksu on oodatust tunduvalt vähem laekunud.