Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tippadvokaadid: VEB Fond õigustühine
Eesti Panga juures tegutseval VEB Fondil ei ole vastupidiselt pangajuhtide kinnitusele vara mitte ühegi sendi väärtuses, sest sinna ei ole pankade ega pankade klientide nõudeõigusi koondatud, ütles reedel vandeadvokaat Kalev Bachmann.
?Eesti Pank jättis riigikogu otsuse VEB Fondi asutamisest jõhkralt täitmata,? ütles vandeadvokaat Leon Glikman. ?Eesti Panga juures tegutseva VEB Fondi tegevus ja otsused pole olnud õiguslikud.?
VEB Fondi varatust kinnitas samuti Siim Kallas, põhjendades sellega fondi edutust. ?On tõsi, et fondi tegevuse korralduslikud küljed kannatasid ka selle all, et fond polnud nii edukas, kui loodeti,? rääkis Kallas. ?Fondil polnud vahendeid, Venemaa pole siiamaani tunnistanud VEB Fondi kui klientide nõuete koondajat.?
Kallas lükkas advokaatide kahtlused VEB Fondi õiguslikkusest aga ümber, kinnitades, et Eesti Pank asutas täpselt sellise fondi, nagu riigikogu otsustas. ?Tippadvokaat ei ole tavaliselt erapooletu õigusliku hinnangu andja, vaid esindab tellija huve,? ütles Kallas.
Bachmann esindab A.O. IMBI huve, kes võitis kohtus 56 miljoni kroonise nõude külmutatud kontot omanud Põhja-Eesti Aktsiapanga õigusjärglase Ühispanga vastu. Glikmani advokaadibüroo esindab külmutatud raha küsimuses aktsiaseltse Saare Kalur ja Pärnu Kalur. Kuid samal ajal esindab Glikman ka Eesti riigi huve, kaitstes ASi Kunda Tehased VEBi võlanõude vastu.
Fond ei ole kreeditoride nõudeid omandanud, sest kreeditorid pole õigust tehinguteks oma varga Eesti Pangale üle andnud, kinnitasid nii Glikman kui ka Bachmann.
Riigikogu kohustas 1993. aastal Eesti Panka asutama kreeditoride kontrolli all oleva Riikliku VEB Fondi, koondamaks sinna Venemaa Välismajanduspangas VEB külmutatud Eesti pankade summad.
Kuid Eesti Pank jättis riigikogu nõuet eirates kokku kutsumata kreeditoride üldkoosoleku, kes pidi fondi kontrollimiseks valima juhatuse. Selle asemel asus Eesti Pank ise fondi juhtima, emiteerides kreeditoride nõusolekut küsimata fondi sertifikaate ja tehes nendega sadade miljonite kroonide suurusi tehinguid.
Samal ajal on kreeditoridele kuuluv rahasumma Eesti pankade korrespondentkontol VEBis vähenenud esialgselt ligi 1,1 miljardi krooniselt summalt ligi 360 miljonile kroonile.
Autor: ÄP