Palgatõusule panganduses on pidurid peale pandud

Eesti Krediidipanga juht Rein Otsason tunnistas, et kuna pankade arv on märgatavalt vähenenud, on selle sektori tööjõuturul tekkinud tõsine konkurents. Nii et paarkümmend aastat noorem Otsason ei pruugiks kergelt pangatööd leida.

?Ma ei arvaks, et huvi panganduses töötamise vastu on vähenenud,? ütles Hansapanga personalidirektor Agve Aasmaa. ?Pigem on tulnud panganduse kõrvale teisi sektoreid, mille vastu on huvi suurenenud. Nii et huvi vähenemine on seega suhteline.?

Ka Ühispanga avalike suhete osakonna juhataja Eero Raun tõdes, et niikaua, kui finantsvahendus või pangandus on sissetulekute edetabelis kõrgel kohal, siis on selge, et inimesed tahavad sellesse valdkonda tööle tulla.

Aasmaa sõnul olid aastat 5-6 tagasi pangad tõesti üks väheseid atraktiivseid tööandjaid, nüüd on aga mitmed teisedki valdkonnad tööotsijale meelitavad. Aastatetagune pangatöötaja ameti eriline atraktiivsus on kadumas ka Otsasoni kinnitusel. ?See oli ikkagi ala, mis oli Eestis uudne ja nõudis küllaltki spetsiifilisi eriteadmisi,? selgitas Otsason. Ta lisas, et mõistagi oli pangandussektori tulukus üldiselt kõrgem, mistõttu sai ka maksta paremat palka. ?Ja üldiselt valitses spetsialistide puudus, mistõttu pankades tuligi hoida kõrgemat palgataset.?

Nüüdseks on olukord muutunud ? palgatase on finantsvallas küll kõrge, kuid olukord tööturul ei sunni finantstöötajate palka tublisti tõstma.

Statistikaameti andmeil oli tänavu kolmandas kvartalis kõige kõrgem brutopalk finantsvahenduses, kus kuupalk oli 2,3 korda kõrgem keskmisest kuupalgast, ulatudes 10 699 kroonini. Kuid võrreldes 1999. aasta kolmanda kvartaliga tõusis finantsvahenduses brutokuupalk 6,1%, samas kui keskmine brutokuupalk tõusis kümnendiku.

Palgatõusu pidurdumise üheks põhjuseks peavad asjatundjad tööturu küllastumist selles osas. Personaliotsinguga tegeleva konsultatsioonifirma Ariko ReServ konsultant Reet Kaarelson tõdes, et finantsalase ettevalmistusega inimesi ringleb tööturul rohkem. ?Seega neid leida on kergem, pakkumine on suurem kui nõudmine. Viis aastat tagasi oli olukord vastupidine, häid finantsala asjatundjaid oli raskem leida ja neid ka küsiti meilt rohkem,? rääkis Kaarelson.

?Mõne aasta taguse ajaga võrreldes on võimalusi töötajaid leida praegu tõesti rohkem,? kinnitas Otsason. ?Kui paneme välja mingisuguse kuulutuse, siis on ikka väga hea reaktsioon,? rõõmustas pangajuht.

Ühispanga avalike suhete juht Raun kinnitas samuti, et ühest küljest on suurenenud nõudmised pangatöötajatele, teisalt aga on pangal võimalik varasemate aastatega võrreldes valida töötajaid oskuslikuma kaadri hulgast. ?Päris puhtaid lehti ei pea enam tööle võtma,? lisas Raun.

Otsasoni kinnitusel vastab Krediidipank üldisele palgatasemele ja palgatõusu pidurdumise tendentsile finantsvahenduses. Ka Ühispanga puhul jääb keskmine palgatõus 6% piiresse, ütles Raun. ?Kasv on meilgi igal juhul aeglustunud, see on täiesti selge tendents,? tõdes Raun.

Hansapangas on aga palgakasv rahandusvaldkonna üldisest kuueprotsendilisest tõusust siiski suurem, ulatudes personalidirektor Aasmaa sõnul aasta arvestuses keskmiselt kümmekonna protsendini. ?Suur osa palgatõusust on tingitud struktuurimuudatustest, mõnedes ametites vaatame palgad veel aasta lõpus läbi,? rääkis Aasmaa.

Sel aastal on Hansapanka värvatud umbes 200 inimest ning et kaadri voolavus Hansapangas ulatub 10 protsendini, mis on personalijuhi sõnul normaalne.