Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärnoja teeb tuule alla väikeettevõtetele
Tarbijakaitseamet pole saanud teha ühtki kontrollreidi, ilma et ta poleks tabanud kütusesolkijaid. Viimasel reidil avastas amet taas seitse rämpskütuse müüjat ja kolm tarnijat. Majandusminister Mihkel Pärnoja tahab lõpuks hakata tarbijaid kaitsma, kuid pakub selleks meetmeid, mis lähtuvad põhimõttest, et ?ei solgitaks kütuseturgu?, mitte ?ei solgitaks kütust?. Ja siin pole tarbijakaitsega enam mingit pistmist.
Äripäeva seisukohast ei piira 5 miljoni kroonise aktsiakapitali nõude kehtestamine kütuse müüjatele ja importijaile musta kütuse äri, vaid takistab konkurentsi ? selle ainus tulem on väikeste tegijate turult tõrjumine.
Pärnoja näib aksioomiks pidavat seda, et väikefirma on suli. Paraku ei käi suur rahakott ja ausus alati käsikäes. Rämpskütuse müügiga on Eestis vahele jäänud ka pea kõigi suurte kütusefirmade ? Neste, Shelli, Statoili jt ? tanklad.
Seetõttu tundub aktsiakapitali suurendamise nõue pigem indulgentsina rikkamatele kütusemüüjatele ja -tarnijatele. Pigem on aksioom see, et need, kes ajavad illegaalset äri, suudavad ka aktsiakapitali 5 miljonile (hiljem 10-le) kasvatada.
Tegelikult tunnistab majandusminister selle nõude väljapakkumisega avalikult oma saamatust. Majandusministeeriumi kurtmine selle üle, et must kütus on meil suur probleem, teeb kurjaks ? kõigil nõuetele mittevastava kütuse müügiga vahelejäänutel on ministeeriumi väljastatud litsents. Litsents aga ongi mõeldud selleks, et keegi ei müüks rämps- ega salakütust. Ilmselt jagas ministeerium neid igale soovijale, nähes litsentside müügis pelgalt rahateenimisvõimalust. Praegu tegutseb Eestis näiteks 495 kütusemüüjat ja 95 importijat.
Probleem pole kütusefirmade arvukuses, vaid nõrgas kontrollis. Tarbijakaitseamet on kurtnud, et kütuseproovide analüüsimine on keeruline ja kulukas. Pärnoja tahab tuleval aastal rohkem raha eraldada kütuseturu järelevalvet tegevatele asutustele.
Samas on tarbijakaitseamet suutnud kontrollimiseks ettenähtud 300 000 kroonist praeguseks ära kulutada vaid 190 000 krooni.
Seega pole küsimus niivõrd rahas kui kontrollijais endis, samuti selles, et petjad saavad karistamatult tegutseda.
Pärnoja tahab suurendada ka trahvimäärasid. Nõus. 10 000kroonise trahvi maksab firma ära ja müüb solki rahumeelega edasi. Kui ta peab aga välja käima pool miljonit (maksimaalne trahvimäär), mõtleb ta enne sügavalt järele, kui patuteele läheb.
Tundubki, et hirm karmi karistuse ees on ainus arstim petjaile ? lisaks trahvimäärade tõstmisele peab olema võimalus võtta solgimüüjatelt turuluba. Kui näiteks Nestele teatada, et võtame talt aastaks kütusemüügi turuloa, kuna tema tanklas müüdi nõuetele mittevastavat kütust, küll hoolitseb siis juba firma juhtkond ise selle eest, et müügil on ainult kvaliteet kütus.