• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kremlis on Moskva süda

    Vähesed maailma linnad saavad pakkuda sellist hingematvat vaatamisväärsust nagu Moskva Kreml. See 27 hektaril asuv ajalooline hoonetekompleks, mida ilmestab võimas sakilise servaga müür ja sihvakad kaitsetornid, on tõeliselt unikaalne arhitektuurirajatis.
    Kreml rajati 1156. aastal Neglinnaja ja Moskva jõe ühinemiskohta strateegiliselt hästi kaitstud kohale ja ümbritseti alguses palkidest, hiljem telliskividest müüriga, millel paiknesid kaitsetornid ja mida ümbritses vallikraav. Juba alguses projekteeriti Kreml sellisena, et pidada vastu ka pikaajalisele piiramisele. See moodustas olulise osa Vene keskaegses kaitsedoktriinis.
    Kui poliitiliselt ja sõjaliselt tugevnenud Moskva 15. sajandil liitis endaga väikesed feodaalriigid, algas ka Kremli suurejooneline ümberehitus. Ivan III kutsus ehitustöid juhtima Itaalia arhitektid, keda sellel ajal peeti Euroopas oma ala parimateks. Ehitati välja keeruline vallikraavide, tõstesildade, salakäikude ja -kanalite süsteem, mis varustas kindlust värske veega ja muutis Kremli peaaegu vallutamatuks kindluseks.
    Kremli müür on 2,2 km pikk ja 3,5 kuni 6,5 meetrit paks. Madalaimas kohas on müüri kõrguseks 5 meetrit ja kõrgeimas 19 meetrit. Müüril on 19 torni, millest kaks kuulsamat on Kremli peasissepääs Spasski torn ja Tsarskaja, kust Ivan Julm armastas vaadata hukkamisi Punasel väljakul.
    Moskva Kreml kaotas oma sõjalise tähtsuse 17. sajandi alguses, kuid jäi Venemaa valitsuse residentsiks kuni 1712. aastani kui Peeter I viis pealinna äsjavalminud Peterburi. Pärast Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni otsustasid bol?evikud tuua Venemaa pealinna tagasi Moskvasse.
    Kui ametlikuks sissepääsuks on Spasski torn, siis turistid pääsevad Kremlisse 16. sajandist pärineva Kutafia torni alt, mis on ainuke Kremlis tänaseni säilinud eeltorn.
    Siit viib sild Troitski tornini, mis on oma 80 meetriga Kremli kõrgeim. Torni keldrites asus kunagi vangla.
    Punane väljak Moskva
    ööpäevaringne info telefonil (095) 202 6649
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
LHV sisering müüs aktsiaid
Finantsinspektsiooni andmetel on mitmed LHV Groupi siseringi töötajad aktsiaid müünud. Suurima koguse müüs LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
Finantsinspektsiooni andmetel on mitmed LHV Groupi siseringi töötajad aktsiaid müünud. Suurima koguse müüs LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
Urve Palo lahkub Novoloto tegevjuhi kohalt
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Artem Umanets RIA.com Marketplaces’st: Eluaseme hinnatõus pole lihtsalt „seebimull“
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?