• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigijuhid jäävad jõulupreemiata

    Riigisektoris käivad miljoneid kroone jõulude puhul toetuseks välja Tallinna linn ja valitsusele kuuluv Eesti Energia, ka mitmed erafirmad maksavad heade aastatulemuste korral jõulupreemiaid, kirjutab Postimees.

    Riigipea Lennart Meri ei saa jõulupreemiat, ega saanud seda ka eelmisel aastal. Samuti jäävad pühaderahast ilma presidendi kantselei töötajad.
    Riigikogu liikmed eesotsas spiiker Toomas Saviga ei saa jõulupreemiat ega ole seda varem kordagi saanud.
    Seevastu riigikogu kantselei töötajad said juba novembris preemiat lõppeva aasta töötulemuste eest. Riigikogu avalike suhete juhi Tõnu Kaljumäe sõnul jagas kantselei preemiaid diferentseeritult, vastavalt personaalsele tööpanusele ja tulemuslikkusele.
    Riigikantselei kinnitusel peaminister Mart Laar jõulupreemiat ei saa. Ainus ministeerium, kes veel eile oma ministrile jõulupreemia maksmist kinnitas, oli rahandusministeerium.
    Eesti Pank maksab aastapreemia asemel kaks korda aastas poolaastapreemiaid. Panga nõukogu liikmetele preemiat ei maksta, ent pangapresident Vahur Kraft võib nõukogu otsusel preemiat saada küll. 'Seda pole veel otsustatud ja preemia suurus pole teada,' ütles keskpanga avalike suhete juht Kaja Kell.
    Suurim riigifirma AS Eesti Energia maksab vastavalt kollektiivlepingule töötajatele jõulutoetust summas, mis võrdub ühe miinimumpalgaga - 1400 krooni.
    Osaliselt valdusfirma kaudu riigile kuuluva ASi Eesti Telefon umbes 2400 töötajat ootab tänavu jõulupreemia 1500 krooni miinus tulumaks. Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm saab firma kinnitusel teiste töötajatega täpselt ühepalju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.