Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mullune langus ehituses pöördub tõusule
Mulluse ehituslanguse järel kujuneb käesolev aasta jälle kasvuaastaks. 1995?1998 arenes ehitusturg pidevas kasvufaasis ning 1997 alanud üldine tagasiminek väljendus ehitusstatistikas möödunud aastal, andes püsihindades 12% tagasilöögi. Eriti tuntav oli tagasilöök eelneva perioodi 15?20% kasvutrendi arvestades.
2000. aasta kolme kvartali kokkuvõte lubab prognoosida vähemalt 15 miljardi kroonise ehituskäibe saavutamist ning sõltuvalt IV kvartali tulemustest võib osutuda tõenäoliseks ka 1998. aasta 15,9miljardilise rekordkäibe ületamine.
Eelnevatele arengutele tuginedes peaks ehituskäibe kasvuprotsent püsihindades mahtuma 10?12% piiridesse.
Käesoleva aasta ehitustes on silmapaistvama osakaaluga müügi- ja teenindushooned ning ka tööstusobjektid. Kui 1999. aasta kujunes suhteliselt edukaks teedeehitusele ja infrastruktuuri objektidele, siis tänavustes mahtudes on suurema kasvu saavutanud üldehitus- ja teised infrastruktuuri ehitusega tegelevad firmad.
Teedeehitusfirmade osas on väiksem kasv ilmselt seotud Euroopa struktuurifondi raha rakendamise hilinemisega ning edukamaks kujuneb loodetavasti järgmine aasta.
European Construction Research`i poolt mullu koostatud turuprognoos kuni aastani 2010 toob kasvutendentsina Eesti ehitusturul välja kulminatsiooni (11?13% kasvu) aastatel 2005?2007, mis tõenäoliselt saavad olema Eestile Euroopa Liiduga liitumisele järgnevad aastad.
Toodud prognoosi taustal ning tuginedes stabiilse majandusarengu eeldusele peaks ehituskäive säilitama 8?12% kasvuvõime ka järgnevatel aastatel.
Tagasi vaadates võib ära märkida ka mõningast muudatust ehitusturu käibe jaotumises ettevõtete suuruse järgi. Võrreldes 1998. aastaga suurenes mullu ligi 10% väiksemate (alla 50 mln kroonise käibega) firmade osakaal ning seda eelkõige keskmise suurusega ettevõtete arvel.
Põhiliselt samaks jäi suuremate firmade osakaal ? 19%. Arvestades suurfirmade osakaalu kontserni printsiibist lähtudes on nende osa veelgi suurem, 21% ? ja seda keskmiste arvel.
Jaotus töötajate arvu järgi toob samuti esile väikeste firmade suure osakaalu (66%), kuid üle poole ehitustöödest tehakse suuremate (üle 50 töötaja) firmade poolt.
Autor: Ilmar Link