Mullune langus ehituses pöördub tõusule

Käesoleva aasta ehitustes on silmapaistvama osakaaluga müügi- ja teenindushooned ning ka tööstusobjektid. Kui 1999. aasta kujunes suhteliselt edukaks teedeehitusele ja infrastruktuuri objektidele, siis tänavustes mahtudes on suurema kasvu saavutanud üldehitus- ja teised infrastruktuuri ehitusega tegelevad firmad.

Teedeehitusfirmade osas on väiksem kasv ilmselt seotud Euroopa struktuurifondi raha rakendamise hilinemisega ning edukamaks kujuneb loodetavasti järgmine aasta.

European Construction Research`i poolt mullu koostatud turuprognoos kuni aastani 2010 toob kasvutendentsina Eesti ehitusturul välja kulminatsiooni (11?13% kasvu) aastatel 2005?2007, mis tõenäoliselt saavad olema Eestile Euroopa Liiduga liitumisele järgnevad aastad.

Toodud prognoosi taustal ning tuginedes stabiilse majandusarengu eeldusele peaks ehituskäive säilitama 8?12% kasvuvõime ka järgnevatel aastatel.

Tagasi vaadates võib ära märkida ka mõningast muudatust ehitusturu käibe jaotumises ettevõtete suuruse järgi. Võrreldes 1998. aastaga suurenes mullu ligi 10% väiksemate (alla 50 mln kroonise käibega) firmade osakaal ning seda eelkõige keskmise suurusega ettevõtete arvel.

Põhiliselt samaks jäi suuremate firmade osakaal ? 19%. Arvestades suurfirmade osakaalu kontserni printsiibist lähtudes on nende osa veelgi suurem, 21% ? ja seda keskmiste arvel.

Jaotus töötajate arvu järgi toob samuti esile väikeste firmade suure osakaalu (66%), kuid üle poole ehitustöödest tehakse suuremate (üle 50 töötaja) firmade poolt.

Autor: Ilmar Link