'Valitsusasutusena tegutsev finantsinspektsioon võib rasketel aegadel sattuda poliitilise surve alla,' ütles pangainspektsiooni juht Andres Trink. Tringi sõnul ei ole teoreetiliselt vahet, kas ühtne finantsjärelvalve kuulub Eesti Panga alla või tegutseb valitsusasutusena, kuid praktilisest tegutsemisest lähtudes on küsitav, kas valitsusasutus saab toimetada iseseisvalt, sõltumatuna valitsemisala ministrist. Soomes tegutseb finantsjärelvalve keskpanga all, Rootsis ja Taanis valitsusasutusena. 'Kui oleks kindel, et meie poliitiline kultuur on samal tasemel kui Taanis ja Rootsis, siis võiks olla muretu, kuid Eestis võib raskematel hetkedel järelvalve valitsusasutusena sattuda surve alla,' lausus Trink. Trink ütles, et ühtse finantsinspektsiooni moodustamise venimine mõjub halvasti olemasolevatele järelvalve organisatsioonidele.