• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas jõuluvanal tekib kinkimisega maksuriske?

    Jõulukuul on rõõm kingitusi teha ja loomulikult ka kingitusi saada. Tõrvatilgana meepotis mõjub aga see, et maksuametil on mõnel juhul õigus jõuluvana kingikotti piiluda ja sealtki oma osa võtta. Selle võimaluse annab meie tulumaksuseadus.
    Meie kodusesse kingikotti või aknalauale jäetud sussi sisse pole maksuametnikul asja, sest nii jõuluvana ja päkapikud (ka Lapimaalt ja mujalt välismaalt pärit) kui ka kingisaajad on füüsilised isikud ja nende omavahelised kingid tulumaksu alla ei lähe. Küll tuleb meeles pidada, et mõne õige hinnalise kingiga (näiteks väärtpaberid, maja, kullakangid vms) võib edaspidi, siis kui seda müüakse, kaasneda tulumaksu maksmise kohustus. Nimelt puudub kingitusel soetusmaksumus ning seetõttu maksustatakse kogu kingituse müügihind. Näiteks kui keegi saab kingiks väärtpabereid, siis nende müümisel 100 000 krooni eest maksab ta tulumaksu 26 000 krooni, sõltumata sellest, kui palju kingituse tegija kulutas raha nende samade väärtpaberite soetamiseks. Muidugi on mitmeid erandeid: maksu ei ole, kui müüakse isiklikus kasutuses olnud vallasvara (näiteks kingiks saadud auto) või oma alaline elukoht (ka kingitusena saadud).
    Tööandjalgi on suhted jõuluvanaga ning tihtipeale tahaks ta oma häid töötajaid aastalõpul kuidagi meeles pidada. Seda tehes tuleb tööandjal aga oma kingieelarvesse kohe planeerida lisaks kingi hinnale tulumaks ja sotsiaalmaks ning arvestada sellega, et kingiks ostetud kaupadelt läheb käibemaks kaotsi.
    Ärisõprade ja -partnerite meelespidamiseks mõeldud kingitused lähevad juriidilisele isikule vaid tulumaksu võrra kallimaks (maksumäär 26/74).
    Äriühingu kingitusi teisele äriühingule, riigile või selle asutustele ei maksustata tulumaksuga. Samas halvimal juhul võivad kulutused, mis tehakse kingituste soetamiseks, olla vaadeldavad ettevõtlusega mitteseotud kulutusena või väljamaksena ning seeläbi ikkagi kaasa tuua tulumaksuriski (26/74).
    Rõõm on tõdeda, et puhas heategevus on üha enam muutumas ka Eesti seltskondliku elu enesestmõistetavaks osaks. Jõuluajal on heast südamest andjaid loomulikult veelgi rohkem. Ja on ka häid ettevõtmisi, mille heaks annetada.
    Niisugust heategevust soosib tulumaksuseaduski: eraisikud saavad teha maksuvabalt annetusi tulumaksusoodustusega mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kirikutele ja kogudustele, erakondadele, mitmesugustele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele, kaitseala valitsejale ja avalik-õiguslikule ülikoolile.
    Maksuvabale annetusele on seatud ka piir ? kuni 5% eraisiku tulust pärast teisi mahaarvamisi ? ja tingimus ? see peab olema dokumenteeritud.
    Juriidilistelt isikutelt maksuvabade annetuste saajate ring on veidi laiem, kuid enamasti on need annetused piiratud kahe protsendiga annetaja sama kuu palgafondist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Energiaga on kriis, enam ei saa “menetleda”
Riiklikul tasandil tuleb üles leida tahe energiakriisi lahendada. Lähemas tulevikus ei pääseta tõenäoliselt ka arvete kompenseerimisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riiklikul tasandil tuleb üles leida tahe energiakriisi lahendada. Lähemas tulevikus ei pääseta tõenäoliselt ka arvete kompenseerimisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Merevaigurongi poolhaagiste veo takistused peaaegu ületatud
„Oleme Merevaigurongi käimalükkamisega lõpusirgel: poolhaagiste veoks mõeldud vagunid on sisuliselt olemas, hinnad on kooskõlastatud ning graafik paigas. Jäänud on vormistada vaid dokumendid,“ ütles Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi logistikauudistele.
„Oleme Merevaigurongi käimalükkamisega lõpusirgel: poolhaagiste veoks mõeldud vagunid on sisuliselt olemas, hinnad on kooskõlastatud ning graafik paigas. Jäänud on vormistada vaid dokumendid,“ ütles Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi logistikauudistele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.