Kas jõuluvanal tekib kinkimisega maksuriske?

Jõulukuul on rõõm kingitusi teha ja loomulikult ka kingitusi saada. Tõrvatilgana meepotis mõjub aga see, et maksuametil on mõnel juhul õigus jõuluvana kingikotti piiluda ja sealtki oma osa võtta. Selle võimaluse annab meie tulumaksuseadus.

Meie kodusesse kingikotti või aknalauale jäetud sussi sisse pole maksuametnikul asja, sest nii jõuluvana ja päkapikud (ka Lapimaalt ja mujalt välismaalt pärit) kui ka kingisaajad on füüsilised isikud ja nende omavahelised kingid tulumaksu alla ei lähe. Küll tuleb meeles pidada, et mõne õige hinnalise kingiga (näiteks väärtpaberid, maja, kullakangid vms) võib edaspidi, siis kui seda müüakse, kaasneda tulumaksu maksmise kohustus. Nimelt puudub kingitusel soetusmaksumus ning seetõttu maksustatakse kogu kingituse müügihind. Näiteks kui keegi saab kingiks väärtpabereid, siis nende müümisel 100 000 krooni eest maksab ta tulumaksu 26 000 krooni, sõltumata sellest, kui palju kingituse tegija kulutas raha nende samade väärtpaberite soetamiseks. Muidugi on mitmeid erandeid: maksu ei ole, kui müüakse isiklikus kasutuses olnud vallasvara (näiteks kingiks saadud auto) või oma alaline elukoht (ka kingitusena saadud).

Tööandjalgi on suhted jõuluvanaga ning tihtipeale tahaks ta oma häid töötajaid aastalõpul kuidagi meeles pidada. Seda tehes tuleb tööandjal aga oma kingieelarvesse kohe planeerida lisaks kingi hinnale tulumaks ja sotsiaalmaks ning arvestada sellega, et kingiks ostetud kaupadelt läheb käibemaks kaotsi.

Ärisõprade ja -partnerite meelespidamiseks mõeldud kingitused lähevad juriidilisele isikule vaid tulumaksu võrra kallimaks (maksumäär 26/74).

Äriühingu kingitusi teisele äriühingule, riigile või selle asutustele ei maksustata tulumaksuga. Samas halvimal juhul võivad kulutused, mis tehakse kingituste soetamiseks, olla vaadeldavad ettevõtlusega mitteseotud kulutusena või väljamaksena ning seeläbi ikkagi kaasa tuua tulumaksuriski (26/74).

Rõõm on tõdeda, et puhas heategevus on üha enam muutumas ka Eesti seltskondliku elu enesestmõistetavaks osaks. Jõuluajal on heast südamest andjaid loomulikult veelgi rohkem. Ja on ka häid ettevõtmisi, mille heaks annetada.

Niisugust heategevust soosib tulumaksuseaduski: eraisikud saavad teha maksuvabalt annetusi tulumaksusoodustusega mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kirikutele ja kogudustele, erakondadele, mitmesugustele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele, kaitseala valitsejale ja avalik-õiguslikule ülikoolile.

Maksuvabale annetusele on seatud ka piir ? kuni 5% eraisiku tulust pärast teisi mahaarvamisi ? ja tingimus ? see peab olema dokumenteeritud.

Juriidilistelt isikutelt maksuvabade annetuste saajate ring on veidi laiem, kuid enamasti on need annetused piiratud kahe protsendiga annetaja sama kuu palgafondist.