Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Isiklik trahvimäär distsiplineerib rahamehi

    Justiitsminister Märt Rask tahab rahatrahvid seada sõltuvusse õigusrikkuja tegelikust sissetulekust. Ehk ? kes rohkem teenib, maksab ka õigusrikkumise eest rohkem trahvi.
    Äripäev on isikustatud trahvide kehtestamise poolt.
    Peamine pooltargument seisneb rikkuritelt karistamatusetunde äravõtmises. Praegune minimaalne trahvimäär, 46 krooni, või isegi 460 krooni ei suuda korrale kutsuda kasvõi rahakaid liiklushuligaane. Seega loob raha põhjendamatu turvatunde, kahjuks õigusrikkujale, mistõttu ebaõiglast praktikat tuleb muuta. Samas on teada palju juhtumeid, kus prominendid said karistada minimaalse trahvimäära järgi, ehkki seadus oleks võimaldanud tunduvalt karmimat karistust nüüdki. Onupojapoliitika sõltub ametnikest ega pruugi kaduda ka isikustatud trahvimäärade puhul.
    Seadusuuendusel on profülaktiline mõju: suuremate trahvide hirmus käituvad jõukamad kodanikud, kes on tihtipeale ka avaliku elu tegelased, märksa eeskujulikumalt, mida ongi vaja saavutada. Sest sama õigusrikkumine, aga toime pandud prominendi poolt, ruineerib inimeste õiglustunnet tunduvalt rohkem. Samas kipub trahvimäär, mis Soome näidetel võib jõuda välja miljonitesse, muutuma represseerimiseks. Kuid keegi ei käsi mitte kellelgi seadust rikkuda.
    Ehkki nominaalsed trahvikroonid suurenevad ja riigikassa peaks täienema, muutub trahvide sissenõudmine aeganõudvaks. Iga kord on vaja teha õigusrikkuja taustauuring: palk, sotsiaalmaks, ettevõtlustulu, aktsiad, elustiil. Eksinu võib iga pisiasja pärast protesteerida. Ent maksmisega viivitamise eest on sätestatud lisakoormis, nii et lõpuks, kui eksinud kodanikul pole enam pääseteed, on laekuv summa igati kopsakas. Vastu räägib aga asjaolu, et pättidel võib seaduslik sissetulek sootuks puududa, mistõttu seadusuuendus ei rakendu loodetud mahus.
    Samas peab kasvõi hiljutine kolmekordne lotomiljonär hakkama justkui mööda nööri käima, kuna iga vähimgi eksimus raha olemasolul ainult võimendub. Kahjuks saavad ümbrikupalga maksjad ja vastuvõtjad enda arvates kinnitust sellele, et seaduste täitmine ei tasu ennast ära.
    Jõukatel inimestel, kellel on tavaliselt vähe aega, võib tekkida küsimus, miks on just rahatrahvid diferentseeritud, aga näiteks türmiaastad pole. Põhimõte ? kellel on raha rohkem, sellele suurem trahv ? peaks võimaldama lühema karistuse nendele, kel on aega vähe. Õnneks jääb siingi kodanike võrdsus kehtima, sest üks eluaasta on keskmisest elueast ikka üks aasta, kui just rahmeldajate ja töörügajate lühemat eluiga mitte arvestada.
    Leitud vastuväidetest hoolimata peaksid isikustatud rahatrahvid Eesti õiguskorda tugevdama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Hoonete ehitusmaht vähenes suurelt
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.