- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Isiklik trahvimäär distsiplineerib rahamehi
Justiitsminister Märt Rask tahab rahatrahvid seada sõltuvusse õigusrikkuja tegelikust sissetulekust. Ehk ? kes rohkem teenib, maksab ka õigusrikkumise eest rohkem trahvi.
Äripäev on isikustatud trahvide kehtestamise poolt.
Peamine pooltargument seisneb rikkuritelt karistamatusetunde äravõtmises. Praegune minimaalne trahvimäär, 46 krooni, või isegi 460 krooni ei suuda korrale kutsuda kasvõi rahakaid liiklushuligaane. Seega loob raha põhjendamatu turvatunde, kahjuks õigusrikkujale, mistõttu ebaõiglast praktikat tuleb muuta. Samas on teada palju juhtumeid, kus prominendid said karistada minimaalse trahvimäära järgi, ehkki seadus oleks võimaldanud tunduvalt karmimat karistust nüüdki. Onupojapoliitika sõltub ametnikest ega pruugi kaduda ka isikustatud trahvimäärade puhul.
Seadusuuendusel on profülaktiline mõju: suuremate trahvide hirmus käituvad jõukamad kodanikud, kes on tihtipeale ka avaliku elu tegelased, märksa eeskujulikumalt, mida ongi vaja saavutada. Sest sama õigusrikkumine, aga toime pandud prominendi poolt, ruineerib inimeste õiglustunnet tunduvalt rohkem. Samas kipub trahvimäär, mis Soome näidetel võib jõuda välja miljonitesse, muutuma represseerimiseks. Kuid keegi ei käsi mitte kellelgi seadust rikkuda.
Ehkki nominaalsed trahvikroonid suurenevad ja riigikassa peaks täienema, muutub trahvide sissenõudmine aeganõudvaks. Iga kord on vaja teha õigusrikkuja taustauuring: palk, sotsiaalmaks, ettevõtlustulu, aktsiad, elustiil. Eksinu võib iga pisiasja pärast protesteerida. Ent maksmisega viivitamise eest on sätestatud lisakoormis, nii et lõpuks, kui eksinud kodanikul pole enam pääseteed, on laekuv summa igati kopsakas. Vastu räägib aga asjaolu, et pättidel võib seaduslik sissetulek sootuks puududa, mistõttu seadusuuendus ei rakendu loodetud mahus.
Samas peab kasvõi hiljutine kolmekordne lotomiljonär hakkama justkui mööda nööri käima, kuna iga vähimgi eksimus raha olemasolul ainult võimendub. Kahjuks saavad ümbrikupalga maksjad ja vastuvõtjad enda arvates kinnitust sellele, et seaduste täitmine ei tasu ennast ära.
Jõukatel inimestel, kellel on tavaliselt vähe aega, võib tekkida küsimus, miks on just rahatrahvid diferentseeritud, aga näiteks türmiaastad pole. Põhimõte ? kellel on raha rohkem, sellele suurem trahv ? peaks võimaldama lühema karistuse nendele, kel on aega vähe. Õnneks jääb siingi kodanike võrdsus kehtima, sest üks eluaasta on keskmisest elueast ikka üks aasta, kui just rahmeldajate ja töörügajate lühemat eluiga mitte arvestada.
Leitud vastuväidetest hoolimata peaksid isikustatud rahatrahvid Eesti õiguskorda tugevdama.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele